Kiri reisimärkmikust...
Peterburg 04.06-05.06.09
Pole ammu midagi kirjutanud. Vahepeal sai kool läbi, mis on iseenesest selleks aastaks jalustrabavalt rõõmustav sündmus. Aktusel juhtus ka üks väike lugu, mis iseäranis meelde jäi ja loomulikult pisut ego kruttis:) Seal tänati osasid õpetajaid ja kui öeldi, et täname õp. Keiot, käisid üle saali valjud ja kestvad kiiduavaldused. Tore teada, et lapsed on Su omaks võtnud, vahva:)
Neljapäeva öösel sõitsime Peterburgi. 02.20 väljumine on mõrvarlik, sama võiks öelda bussisõidu kohta siia. Selle teede ehitamisega on siin riigis millegipärast suhteliselt pahasti:) Igatahes kohale me jõudsime.
Hommikukohv ühes tänavapealses kohvikus ja seejärel Vene muuseumisse. Algus oli päris huvitav, pärast teist tundi hakkas natukene ära kiskuma. Seda enam, et öö oli ju sisuliselt magamata. Ühel hetkel ekskursioon muidugi lõppes koos giidi märkusega, et ma näen, et vot etat maladoi tšelavek on väga väsinud (loomulikult olin mina see kõnealune). Pärast sellist kunstiannust oli lausa rõõm hotellis paar tundi magada. Ja siis teatrisse!
Veel Eestis olles soovitas mulle üks täiesti uskumatu vanadaam, et küsiksin L. Aleksejevnalt teatripileteid, tal on vajalikud tutvused jne. L. loomulikult helistas ja piletid Ermitaaži teatrisse "Luikede järvele" olid olemas! Etendus oli loomulikult vaimustav!
Päeval helistasin tollele L. kontaktile (kes oli juhuslikult ka L, ainult Mihailovna) ja leppisin tuleku kokku. Esialgne vastuvõtt oli natukene jahe, sain ka pisut hurjutada, et ei oska vene keelt. Pärast etendust tänama minnes proua sulas ja muutus ülifamiliaarseks.
Üldse on siin see tutvuse teema väga lahe. Vaheajal tahtsin endale ühe teatrit tutvustava raamatukese ja kava osta, loomulikult sain need tasuta kingitusena, kuna olin ju see L. tuttav!
Ermitaaži teater on suhteliselt väike (u. 200 kohta), ehitatud vist õukonnateatriks. Saal on võrratu! Kõik alates fuajeedest ja lõpetades saali sisustusega ei lase Sul hetkekski unustada, et oled Vene impeeriumi valitseja lossis.
Pean hetkel kirjutamise lõpetama, jooksen tuuribussile:)
Tänavakohvik,
05.06 kell 11.55
Sarnaselt teatriga jätkub ka balletitrupi ja orkestri kohta vaid kiidusõnu. Ilmselt oli tänu võimsale üldmuljele kriitikameel ka pisut halvatud kuid sellele vaatamata olid nad tõesti head. Orkester oli väga väike kuid mängis ääretult hästi - korduvalt tekkisid kulminatsioonides judinad seljale. Tantsu hindamine on pisut keerulisem kuna minu teadmised ja ka kogemus balletis on pehmelt öeldes piiratud aga minu kui tavainimese silmale oli laval toimuv võluv!
Õhtul veel väike jalutuskäik selles suures imetabases linnas... Vihma küll kohati tibutas aga üldiselt oli tore.
Hommikul magasin loomulikult sisse ja sööma ma ei jõudnud. Eelmine maamata öö ja pikk päev olid oma töö teinud. Aga tegelikult oligi tore, sest selle asemel, et hotellis ämbrikohvi ja vorstileiba järada võtsin ühes Nevski prospekti kohvikus (neid on siin sadamiljon) värskelt valminud koogi ja kohvi. Vaatamata pooluimasele ilmale oli hommik ilus.
Natuke aega tagasi tulin linnatuurilt (need punased kahekordsed bussid), väga vahva oli, kusjuures ka odav. Ja varsti juba ootabki kohalik "Balti jaam" koos bussiga, milles poole ööni loksuda, et oleks taas "Hõum sviit hõum"
Üks teine tänavakohvik,
05.06 kell 14.50
Veel vahetult enne ärasõitu sain tunda ka vene asjaajamise kiirust ja loogikat. Nimelt tuli mul mõte saata kaks kirja. Lihtsalt saatmise ja kirja saamise võlu pärast. Kirjutasin need hotellis valmis, viimases jagati küll lahkelt paberit ja ümbrikke kuid loomulikult ei olnud seal müügil marke, mind juhatati postkontorisse. Täiesti juhuslikult leidsin selle ilmetu hoone ka majade vahelt üles (loomulikult ei olnud seal ühtegi viita, rääkimata mõnest sildist. Või siiski, ukse kõrval oli väike hall sildike. Kontoris oli kolm töötajat - neist üks töötas, teine vaatas esimese tööd ning ajas temaga juttu ning kolmas luges oma leti taga ajakirja. Kui tema poole pöörduti, teatas proua, et tal on paus, minge kõrvalkassasse. Seisin oma järjekorra ära ja tegin võluvas vene keeles selgeks, et mul on vaja marke Eesti kirjale. Kirja saatmine maksis 15 rubla, paraku oli suurim ühik, milles marke hetkel jätkus 2 rub. Seega läks ümbrikule kokku 8 marki:) Muide minu ees saatis tädi kirja Saksamaale ja see oli palju kallim!
Balti vaksal,
05.06 kell 17.00
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar