:)

Lõpp on järjest lähemal.... See ei olnud muide mingi elupõletaja kibestunud tunnistus - vastupidi, kooli lõpp muutub üha reaalsemaks. Neli aastat on läinud kiirelt ja värviliselt. Palju vahvaid asju ja võluvaid tuttavaid ( eelkõige S. ja R - armastan teid ).

Esmaspäev - kolmapäev olid viimased loengupäevad otsakoolis. Teisipäeva õhtul sai koos S. -i ja V. -ga natukene istutud ja päris vahva oli. Vahepeal mul küll oli tunne, et mind nats materdati aga eks ma olen selle ka ära teeninud:) Siis tulid pikad pühad, millesse mahtus tööd, harjutamist ja eelnevatega ujumas käimine. Üpris vahva oli kui välja arvata see, et köhin taas päris palju.

Laupäeval oli Saarlaste ja Saue pk ansambliga kontsert. Mõlemad suutsid üllatada. Saarlased selles osas, et minu lood tulid kuidagi väga hästi, poistega oli natukene teistmoodi. Ma ei saa sellest aru, et lapseanem saadab mulle paar tundi enne kontserti sõnumi, et poiss ei tule, kuna sõidame maale... Kui arvestada, et ansamblis on 8 poissi ja nendes kaks puuduvad, kusjuures üks neis on koori parim laulja siis...

Pühapäevane Saue pk kevadkontsert oli täitsa ok. Või noh selline ootuspärane... R. oli fotoka kaasa võtnud ja see oli vahva, sest see on mul esimene jäädvustus koorist, millega olen ligi aasta tööd teinud.

Täna oli klaveri eksam. Minu jaoks ilmselt kõige raskem aine. Läks väga hästi. Jäin endaga rahule ja jäi mulje, et ka õpetaja ei olnud väga õnnetu:) Kui ma kooli astusin, siis ma kartsin teda aga pärast paari tundi sain aru, et ta on parim, kes selles seltskonnas mul olla võiks. SUPER!!!



K.