kiire on...

Viimasest postitusest on möödas juba rohkem kui kümme päeva... Lihtsalt pole aega, et siia midagi kirjutada:)

Isiklik elu on olnud väga segane, aga üha enam on mul tunne, et asjad hakkavad oma õigetele rööbastele tagasi jooksma. See on tore. Kuigi kuivale maale jõudmiseks on vaja veel natuke läbi elumere vahuste lainete kahlata, aga vähemalt maa juba paistab! ( Sai vist pisut liiga poeetiline aga noh, las olla.)

Koolis on hetkel meeletult kiire. Kõik asjad on vaja ära teha. Samas olen vist enam - vähem rongi peal. Mingid asjad hakkavad valmis saama ja see on selline hea tunne.
Teisipäeval oli partituuri eksam. Ei läinud just suurepäraset, aga sain selle tehtud ja siis tuli teadmine, et vähemalt sellisel kujul oli see viimane! Klaverit ma eriti mängida ei oska aga noh, mis teha. Tuleb mängida nii, nagu oskad ja loota, et sellest piisab:)

Reedel sai natukene peol käidud. Ühest küljest jah, mul on hetkel sada asja teha aga noh, päris arvuti ja raamatu taha ära surra oleks vist kah patt. Iseenesest oli täitsa vahva:) Sai üle pika aja ka nädalavahetusel veidi oldud. Ja siis leidis aset sündmus, mis pani mind mingis osas inimestes tohutult pettuma. Nimelt koju kõndides astus mulle ligi kolm TÄISEALIST vene rahvusest kappi, üks lükkas mu vastu seina, andis ühe rusikahoobi näkku ja nad jooksid minema. Mitte mingit röövimist, mitte mingisugust läbipeksmist, lihtsalt üks hoop selle eest, et olen eestlasest "fašist". Masendav. Kusjuures kallid inimesed, kes te kõik meid rõõmsalt fašistideks sõimate: Fašism tekkis Itaalias ja Hitleril, kellega teie seda sõna seostate, oli asjaga ainult niipalju pistmist, et nad olid mingil hetkel Mussoliniga sõjalises liidus. Saksamaal oli natsionaalsotsialism ja natsid. Vähemalt nii olen mina asjast aru saanud... Ehk siis kokkuvõtteks selline pime viha on lihtsalt nii labane, et teeb lausa kurvaks. Inimene ei saa olla päris normaalne, kui ta teise inimesega nii käitub. KURB!!! Mingit füüsilist kahju ma otseselt ei saanud, silm oli nats paistes aga iseenesest oli see ka kõik. Paraku moraalselt oli see kogemus tohutult laastav. Kodulinn Tallinn, palju toredaid inimesi! Ei taha mingeid üldistusi teha aga on täielik paratamatus, et sellised erandid annavad näo kogu üldpildile. Kurb, et see nii labane on...

Laupäeval oli väike esinemine keskraamatukogus ning tänane päev möödus harjutades ja rentsensioone kirjutades.... Elu jookseb oma teed ja on vist kokkuvõttes täitsa kena:)


K.