:)

Nonii... Üks nädalavahetus on jälle üleelatud. Reede õhtu oli täitsa tore. Inimesed oli vahvad ja õhtu täitsa kulges... Hommik oli värvikas. Ehk siis laupäeval oli väljas oivaline ilm jalutamiseks:) Natukene küll tolmuna ja üksik aga ikkagi ilus!
Laupäeva õhtu - pühapäeva hommik möödus taas tavapärasest. Või noh ütleme nii, et tänu seltskonnale oli pidevalt hästi naljakas:)
Täna käisin ühte oma tuttavat haiglas vaatamas. Hästi kahju hakkas. Iseenesest on ta hästi tubli ja paraneb ja kõik on ju tore kui arvestada seda, mida ta kõke üle elas. Samas on ikka nats nagu kurb vaadata et ta ei saa õue minna...
Kokkuvõte minu tegemistest on tehtud ja väliselt kõik vist töötab... Ametlik elu on ilus.
Sisuliselt olen ma natukene väsinud. Varem olin katki, nüüd olen lihtsalt väsinud. Pidevalt on mul tunne, et ma saan asjadest kuidagi tagurpidi aru. Või noh ma ei tea. Elu ei tohiks käsitleda nii mustvalgelt. Vahepeal piinab mind ka kohutavalt mõte, et olen halb... Ja samas käib sellega kaasas mingi seletamatu mõistmine paratamatusest. Ehk siis vahel on mul tunne, et Te kõik võtate oma elu liiga tõsiselt...

K.