päev...

nojah.... mingi vene hullus on endiselt peal. Vene kirjanikud, muusika ja sümboolika. Loomulikult see, mis jääb enne 1920. aastaid:) Peale seda sai sära kuidagi otsa. Ma ei taha kellelegi halvasti öelda, aga no maitea... Üleüldse monarhism ja feodaalkord omavad mingisugust seletatamatut aurat. Tänapäeva inimesed on keskmisest aadlikust oma teadmiste poolest ilmselt mingis mõttes üle, kuid sisu?

Ja siis veel - vanasti võttis sõna inimene, kellele see oli antud. See eeldas üldjuhul mingit seisust ja sellega kaasaskäivat haridust/kasvatust. Igaüks ei saanud seletada. Ma ei üritagi väita, et mina oleks üks neist, olen selleks liiga mats. Aga paha on vaadata endasuguseid matse, kes peavad ennast jumalateks.



Täna päeval oli üks naljakas asi ka. Kontrollisin poistekooris nimesid ja kui jõudsin ühe puudujani siis:
Mina: "Kas keegi teab, miks Ta puudub?"
Poiss koorist: "Ta ennem andis mulle tappa ja nüüd kartis tulla."

Aga üldiselt on mul kogu aeg uni. Ja külmkapp ka ei tööta. Ja auto ei käivutu niiskuses:( Samas see kõik on vist tühine. Selline vastik argielu. Vahel on mul tunne, et kogu inimkond on vaid kari mudasi siputavaid putukaid, kellel puudub tegelikult igasugune kontroll oma tegemiste üle. Kuhu muda voolab, sinna ka inimesed. Aga see kõik on segane.

Laupäeval oli üks meeletult ilus kogemus. Nimelt Riia Toomkiriku poistekoori kontsert. Poisid laulsid ikka tohutult hästi. Ei taha hakata seda kirjeldama. Kes käis, see kuulis...

A. -s käin nüüd ainult nädalavahetustel. Lihtsalt muutus kooli ja kooride kõrvalt väsitavaks.

Aga üldiselt on ju elu ikka ilus. Mõni päev on väljas kohe nii kena, et sure ära...


Päikest!

K.