uni

Viimastel päevadel on nii, et ma ei maga , nagu see "normaalsetele" inimestele kombeks on. Siis kui teised ilusti päeva välja magavad, olen ma üleval ja kui teised korralikult viisaastaku plaani täidavad, tahan mina magada:D On see nüüd armumine või vanadus või siis lihtsalt taaskord mingi K. olematu probleem? Kapitalismiorjus ( ehk siis töö ) on samas meeldivamaks muutunud....
Esmaspäev oli rõõmus, kuna algas kool. Esimest korda sel aastal tundsin ma sellest rõõmu. See aasta paistab tulevat üsna helge.
Teisipäev oli kah täitsa bro. Ja siis tuli kolmapäev, oli ka vahva. Viimastel päevadel on mul kuidagi väga hea tuju. pealegi sain täna ühe ausa kirja, mis mind luuüdini rõõmustas. Vahva on, kui inimesed julgevad rääkida asjadest nii, nagu need tegelikult on. Isegi siis, kui asjad on ebameeldivad või lihtsalt totakad. Enamus totakaid asju oleme me ju ise muide välja mõelnud. Või mis enamus. Tegelikult on pea kõik halvad situatsioonid halvad just selle pärast, et me oleme kinni lollakates eelarvamustes ja reeglites. Mina muide ka!
MA ARMASTAN PEAAEGU TEID KÕIKI!


( ma loodan, et viimane lause oli piisavalt lollakas )