Taaskord on kätte jõudnud imetabane reede ja mul on oivaline võimalus minna tööle ( need, kes arvavad, et lugesid hetk tagasi sarkastilise lause - kindlasti mitte! ). Eile oli maalila kõige mõttelagedam tööpäev. Inimesi käis cafés meeletult vähe... Enamus ajast möödus lihtsalt mingit lolli juttu ajades.
Paar huvitavat asja juhtus ka. Näiteks ilmus cafésse meie kõigi poolt armastatud telestaar M. R. ja lubas endale väikese šnapsu. Lubas teisegi veel ja oli veidi švipis... Noh ja siis justkui iseenesest lõi tal välja "suudleme-kallistame kõiki, kes ette juhtuvad" sündroom. M. R. põhitähelepanu langes siiski ühele tumedapäisele graatsiale, kellega saadi vist ka veidi lähemalt tuttavaks. Ta ise küll väitis, et punnis kõigest jõust vastu. Tea nüüd, kellel see õigus on. Ja samas pole selles ju midagi halba, kui toredad inimesed omavahel häst läbi saavad.... Igatahes said café kuulukaveskid ainest juurde.
Õhtul käisime peale tööd veel dejakas.... Tegime väikese joogi. O. suutis pillata mõne võibolla veidi õoela, kuid samas talle kui osaliselt süüdimatule andeksantava kommentaari:) M. ( no see teenindaja ) on hästi tore....
Pool päevast olen taaskord maha maganud. Oli väike arusaamatus V. -ga. Ma ei saa aru, miks inimesed valivad alati kõikidest variantidest kõige halvema. Ehk siis kui neile on miski veidi selgusetu, siis kas peab alati otsustama selle kõige halvema stsenaariumi kasuks?
Nüüd vist peaks minema ja kõrvetama veidikese oma pekke solaariumis.... Siis vähemalt kooli minnes teised arvavad, et mul oli suvi ja puhkus....