algus

Reedel tuli sisuline kinnitus, et olen valitud Rakvere kultuurijuhiks. Sattusin samal päeval linna ja vaatasin oma tulevase töökoha üle, tundus päris tore ja sisult soe maja:) Seejärel maale, kus sai uudis vahukaga ka leotatud.
Laupäeval oli E. lõpetamine. Üldiselt pidulik, soe ja vahva sündmus, kuigi minusugusele kretiinile oli seal palju irisen-vaatan-igisen leide. Hümni ajal laulis kaasa pea viiekümnest lõpetajast umbes seitse, õpetajad seda ei teinud! Ei ole vist mõtet vinguda, et üks lõpetaja oli kulunud T-särgi, pohmas olemise ja teksadega kuna ka üks klassijuhataja ei jõudnud kaugemale teksadest ja päikeseprillidest pealael. Aga see selleks, sündmuse sisu on oluline ja tegelikult on hea meel, et õde on selle asjaga ühele poole saanud:) Muuseas ta nägi tol päeval tohutult kena välja! Üldse on ta kuidagi täiskasvanuks saanud, tore.
Mulle oli usaldatud ürituse fotograafi roll, mida üritasin siis kogu südamest täita. Mõni pilt tuli täitsa kena. Pühapäev möödus Iisakus proovis ja asju pakkides.
Eile algas minu tee kodust Portugali. Algas üpris konarlikult kuna umbes Purtse kandis andis autol üks rehv otsad. Autoabi pani tagavararatta alla ja nii ma siis tiksusin Tallinna 60-70km/h - muuseas niimoodi sõites näeb oluliselt rohkem ümbrust:)

Õhtusse jäi veel T.- ga kinokülastus, seekord Mehed ujumistrikoodes. Mingit üleüldist vaimustust ei tekkinud aga tegelikkuses oli hea film. Suhteliselt kerge aga samas mingi mõtte ja pointiga. Päris sügavaid probleeme on esitatud kuidagi kergelt, kohati isegi mänguliselt ja see teeb vaatamise lihtsaks. Võibolla on asi ka selles, et mulle lihtsalt meeldib Rootsi. Igatahes oli hea!
Hommikul magasin loomulikult pisut kauem kui oleks tohtinud aga sellele vaatamata jõudsin üpris mõõduka tempoga pesus käia, auto teenindusse viia ja laevale tulla. Istun Superstaril, inimesed sagivad ja lapsed karjuvad. Peagi algab maaleminek.

------------------- 

Mina olengi maailma parim orienteeruja ja topograafiline geenius! Vaatasin laevas kaardilt ju järgi, kus on mu hotell. Väljusin enam kui enesekindlalt ja seadsin sammud hotelli poole (loomulikult ei võtnud ma laeva infoletist kaarti kaasa kuna mina ju tean, kuhu minna). Kaarti pole vaja, olen ju endas kindel!

Pärast esimest pooltundi surmavalt raske kohvriga mööda Helsingi teeehitustsoone otsustasin oma enesekindlust pisut veenda ja vaatasin bussipeatuses kaarti. Loomulikult olin marssinud täiesti vales suunas. Aga pole hullu, sest mina olen ju kaardigeenius. Piisab pilgust kaardile ja õige tee on jälle jalge all. Pärast poolt tundi silman taas kaardiga bussipeatust ja üritan ennast veenda, et kõnnin õiges suunas. Ja siis märkan, et see on see sama bussipeatus, kus ma juba olen olnud. Olin teinud oma kohvriga kvartalile tiiru peale. Nojah... kõndisin siis teisele poole, jõudsin peaaegu sadamasse välja ja hotell oligi siinsamas! Ainult peaaegu kaks tundi kohvriga mööda linna kappamist ja oledki sadama lähedal asuvas hotellis. Mina olengi topograafiline geenius!

Pärast kogu seda võluvat jalutuskäiku hiiglasuure kohvriga ja taastavat dušši hotellis ma lihtsalt pidin endale siin Robertsis ühe veini tegema:)

Vahepeal sain veel teada, et minu buss lennujaama väljub hommikul kell viis, seega hommikusöögiks ja mõnusaks kohviks vist väga aega ei jää. Aga sellele vaatamata on Helsingi ju tore.
Vaatamata varasele unele olin hommikul pehmelt öeldes kapsas:) Aga mingi ime läbi jõudsin täiesti normaalsel ajal lennujaama. Paaritunnine vahepeatus Münchenis ja pärastlõunat olingi Lissabonis! Ei saa mainimata jätta, et Lufthansa teenindus on suurepärane!
Seekord olin siis niipalju taibukam, et võtsin endale lennujaamas kaarti ja teekond hotelli oli seetõttu oluliselt valutum:) Kiire dušš ja linna.
Hetkel istun ühes ülivinges kohvikus, mis on üheaegselt pood, kohvik ja resto. Sõin maailma kõike mitteceasarlikuma Ceasari salati (mis oli sellele vaatamata tohutult hea!). Linn on suutnud mu juba selle paari tunniga totaalselt ära võluda. Vinged mägised kitsad tänavad, taaskord selline lõunamaalaste pisut lohakas ellusuhtumine, päike ja soojus. Osad vanad majad on kaetud keraamilise plaadiga - hullult ilus. Ja siis need rõdud ja nurgad ja stiil... SUPER!

Otsida iseend - muusika Kristo Matson, tekst Ellen Niit

Täispikk versioon:)

jaanipäev

Möödunud laupäeval oli Rakveres EMLS laulupidu, kus kohusetundest osalesin. Kaasa seekord ei laulnud, lihtsalt ei olnud see päev. Kogu päeva oli vahelduva eduga vihma sabistanud ja lõpulauluks (kuhu mind ka dirigendina koos teistega lavale kutsuti) ladistas juba päris põhjalikult.
Oli paar üpris eredat vestlust/kohtumist, mis homse päeva valguses on omandanud lootustandva varjundi. Samas on see kõik nii veniv ja segane, et ma ei oota seda teadet vist enam isegi mitte põleva huvi vaid lihtsalt külma, kalkuleeriva ja arvestava tundmusega. Eks siis näeme, kas sellest kõigest on ka mingit kasu olnud või on seekord tallatud tuult. 
Pühapäeval tulid ema ja Enver külla, oli päris tore neid siin näha:) Käisime Toilas termides ja sealt edasi läksin Aita-Leida hooaja lõpetamisele. Teoreetiliselt olid need majavärvimistalgud aga mina jõudsin muidugi alles söögi- ja saunaajaks.  Ja oligi taas ks nädal kadunud.
Jaanipäeval omab kohalik rahvakunstnik teatavaid kohustusi, mida tuleb vist täita "nurinata ja vastupanuta".  Toilasse jõudes sain teada, et vastavalt kavale oleks pidanud meie esinemine olema alles pärast põjalikku rahvatanstuprogrammi. Noore vihase inimesena ma sellega loomulikult ei nõustunud ja teatava isetegevuse tulemusena sain sealt planeeritud ajal minema.
Jaaniõhtu möödus seekord Lasnamäel. Aga tegelikult oli tore:) Sääsed ei söönud, lauamängu asjad ei lennanud tuules ja mis kõik veel. Vahelduseks täitsa ilus.
Tänasesse jäi rongisõit Jõhvi (ei mäleta, millal viimati rongiga sõitsin), mis oli päris tore. Kusjuures vaatamata kulunud ajale oluliselt mugavam kui auto (kui välja arvata vahepeal kilkavad lapsed ja muu sarnane:)) Saad lugeda, magada, vedeleda ja olla... Eelnevalt viis T. mu Baltasse ja tekkis tõeliselt ilus, soe hetk. Elu on mõnikord nii naeratav, nii kena ja võluv, et seda on raske tajuda.


K.

See kõik kokku tekitab Sinus nii palju küsimusi, et on absoluutselt võimatu sellest aru saada, isegi osaliselt taibata on raske. Kojujõudmine, olulised inimesed, hea muusika ja klaas veini... Praegusel hetkel on minus tärganud taaskord mingi romantiline laine ja tõele au andes on selle üle päratumalt hea meel, kuna viimaste päevade emotsioonid on peamiselt klassifitseerunud ärevuse või sellele järgneva totaalse laibastumise alla. Taas on elu ilus... selleks hetkeks.
Esmaspäev algas kell kaheksa taastusravis. Ma ei jõua oma raviarsti ära imetleda – tõeliselt positiivne „kangelane”. Järelejäänud päev koosnes peamiselt autoga sõitmisest ja materjalide levitamisest. Lisaks otsatutele „kuidas läheb” vestlustele (mis on tegelikkuses äärmiselt vajalikud ja nauditavad) oli ka üks tõsine vestlus nõukoguga, pärast mida tundsin ennast suhteliselt tühjana. Ma muudkui rääkisin ja rääkisin ja kui palju selles kõiges asja oli või välja paistis, ei tea. Igatahes lasti mul rääkida ja seegi on oluline.
Õhtul veel kooriproov Iisakus ja siis Tallinnasse....
Tänasesse päeva jäi kodu külastamine – taaskord mingi soojuse ja heaolu tulv, mingisugune kindlustunne ja rahulolu. Tahaks ja peaks seal tihemini olema...

Ja nüüd on koorimuusika, klaas veini ja raamat.

K.

Saka mõisa laululaval Virumaa Laulupidu 12.06.2010 (Song Festival)

laulupäev

Eilne päev oli leebelt väljendudes jooksev. Hommikul valmistasin ette kino, seejärel sõitsin üpris mõõdukas tempos Sakale laulupäeva proovi. MK Tormise lugu oli jua proovi kahtlane, kõik muu oli ju kena:)
Proovist liikusin juba pisut kabedama tempoga tagasi Jõhvi - saabus T. ja kino oli vaja ka õigeaegselt peale panna. Film näidatud, tuli ennast juba päris kiiresti Sakale toimetada - jõudsin ühendkoori teise loo ajal kohale.
Minu juhatatud kahest meeskoori loost õnnetus teine pea täielikult, esimese jätan targu mainimata. Segakoor oleks oma "Mehed ja naised" ilmselt ka ilma minuta maha laulnud, kuna möödunud laulupeost on see neil veres ja kopsus:)
Kõige enam elevust tekitas ilmselt Matsoni "Otsides iseend" - laulsin seal soolot ja jäin ise rahule, publik kiitis samuti:)
Kiire õhtusöök Sakal, väike tänuüritus ja käppelt Sinimäele Rahvamaja juubelile. Seal veel tüdrukutega kaks lugu ja päev oligi pea otsas. Öösel käisid needsamad tüdrukud mul akna all laulmas.
Õhtu venis pikaks. T oli külas ja see oli väga tore!

Täna hommikul ärkasin valuga mõlemas käes - eilne juhatamine oli vist päris raskepärane. Suurema osa päevast vegeteerisin Toilas wellnessis ja vaatamata väsimusele hakkab mingi inimlik tunne minus taas tärkama.

K.

Kool on selleks aastaks läbi... Aamen

Eelmsel nädalal oli veel pisut paremale-vasakule jooksmist seoses kooli lõpuaktustega ja nüüd on siis käes see aeg, kus saab hommikuti tunnikese kauem magada, kus tööpäevad algavad vaikses kabinetis ja vähemalt kolmeks kuuks võib unustada mõisted e-kool või seminar. Vahelduseks on see vist päris ilus elu:)
Laupäeval oli esimene Narva-Jõesuu Rannamuusika kontsert Gerli Padari ja Aseri orkestriga. Vaatamata tuulele oli tegelikult väga soe ja tore sündmus, mis lõppes koos vahva seltskonnaga Meresuus. Õhtu oli pikk ja meeldejääv - super! Pühapäeval näitasin kino, laupäev tuletas ennast teatava unevajaduse ja uimasusega meelde...
Käesolev nädal pole jõudnudki veel alata ja juba on ta peagi lõppemas. Aeg lendab. Esmaspäeval olin seoses tööga Narva-Jõesuu Sanatooriumis ja päeva lõpuks külastasin nende saunamaailma. Vaatamata mõningasele poolikusele on see maja tore. Pisut nagisev suur trepp ja lugemisnurk, üldine funk - lahe. Pisut veel sisulist tööd ja oi mis maja sellest tuleks...
Maksin eile ära Portugali reisi ja juba enne kuu keskpaika olen olukorras, kus väljaminekud on ületanud sissetulekud. Aga see vist ei ole oluline, sest Portugal on juba paari nädala pärast. Selle nimel ilmselt tasub:)
Laupäeval on Virumaa laulupäev ja esmaspäeval oleks tarvis Rakverre vestlema minna. Näis, mis sellest kõigest kokku saab.

Üks elamus mahtus tänasesse päeva veel. Nimelt algasid minu taastusravi protseduurid Kohtla-Järve Polikliinikus. Võibolla on see väljastpoolt tulnud inimese vaatenurga kompleks aga tõsimeeli tundus, et ka haigla on siinsele tööstuspiirkonnale omaselt üles ehitatud, sisustatud ja tööle pandud liinitöö meetodil. Taastusravis näiteks on üks suur ruum, kuhu on ehitatud saepuruplaadist boksid (näevad välja nagu riietevahetuskabiinid). Ja siis sa lebad oma kardina taga, ukse juures istuva proua raadiost ohtub vene disko, sääsk lendab lambi ümber... Ja samas on mõnes mõttes ka lahe, et tehnikasajand igale poole pole jõudnud. Selles on oma võlu, kui arst selle asemel, et plastikust klahve togida, võtab välja paksu kulunud kaustiku, avab uue lehe ja pühendab selle Sulle.


K.

Portugal

Yesh! Sain täna kutse Portugali reisile juuli esimesel nädalal. Vinge!