Rakvere ja Otsa kooli koostöö algab kammermuusikaga
20.10.201
Keio Soomelt, Rakvere rahvamaja juhataja

Juba täna, 20. oktoobril, kell 18 saab Kaurikooli saalis kuulata noori andekaid Otsa kooli muusikuid.

Otsa kooli üheks ainulaadseks kaubamärgiks on õpitava muusika mitmekesisus – barokist rokini on kooli tunnuslause. Ka antud kontserdil on esindatud mõlemad pooled – õrnast harfimuusikast elektrorütmideni.
Sari „Muusikatund Otsa kooliga“ sündis Kaurikooli ja Rakvere rahvamaja ideena. Kohe leiti hea partner Otsa kooli näol ning täna saame kuulata selle koostöö esimest vilja.
Kokku mahub käesoleval hooajal sarja seitse kontserti ning loodame, et aprillikuiseks lõppkontserdiks on Rakverest läbi käinud kõik Otsa kooli erinevad osakonnad, tutvustades sellega rakverelastele erinevaid muusikastiile, instrumente ja ka õppimisvõimalusi Otsa koolis.
Sama koostöö põhjalt on arenenud ka uus mõte: juba 31. oktoobril mängib Rakvere Kolmainu kirikus Otsa kooli puhkpilliorkester. Loodame, et ka hingedeaja kontserdist kujuneb kena igaaastane traditsioon.

Allikas:  http://www.virumaateataja.ee/?id=329174

ajajuhtimine

Kolmapäeva hommikul käisin ajajuhtimise koolitusel. Olen endiselt arvamusel, et ma ei oska oma aega juhtida, kuigi sealsed testid näitasid, et olen sellel alal peaagu hiilgav.... ei tea. Võibolla on asi aususes või selle puudumises? Või siis hoopis enesepettus? Mõte hakkab viltusele rajale jooksma...
Samasse päeva jäi ka esimene koosolek suvise noorteprojekti asjus. Loodetavasti saab sellest midagi ägedat:P Neljapäeval oli esimene pikem proov Lüganusel. Oli tore. Meeshääli peaks muidugi juurde saama. See igavene väikeste segakooride rõõm:) Aga võibolla see peabki taas nii olema?
Reedel oli paari rahataotluse esitamise tähtaeg. Otse loomulikult jäin ma ühega hiljaks, õigemini ei kontrollinud kellaaegasid. Tegin siis MV ukse taga õnnetu nägu, sain sisse, naeratasin, tänasin ja oligi korras:P Õhtul oli Jazzukohvik, peaoss Marju Kuudiga. Marju oli enamuse ajast lavanurgas posti taga aga seltskond oli tore ja õhtu venis pikaks... võibolla isegi liiga. Aga samas oli palju toredaid jutte ja hetki, seega bro!

Laupäeval värvisime Pangamaja. Omandasin teatavad pintsli ja rulli võtted, põhimõtteliselt võin maalriks hakata (ha-ha). Ja siis tuli pühapäev, sõitsin Tallinnasse. Vaatasin filmi Üksik mees ja tegelikult pole ma sellest vist ikka veel täiesti üle saanud.... Väga hea oli! Mittetüüpiline, kohati ilus, kohati nukker... Punase veini film.
Ja seejärel Draamateatrisse Hiilgavat vaatama! Kui väga tahta, võis sellest isegi teatava loo leida ja taganjärele mõeldes ei olnudki kõige hullem... kuigi tuttavatele ei soovitaks:)

PULMAD

Halli ja pilvise Maarjamaa taeva all on taas üks paar õnnelikuks saanud...

Umbes selline tunne valdas mind, kui vaatasin välja õhtusest Keila kultuurimaja aknast – suur kaheksaruuduline aken, ehtne Stalinistlik arhitektuur. Aga mitte majadest ei peaks ma rääkima...

Pühapäeval kell 14 oli Jaani kirikus laulatus. Kirikuõpetaja kõne oli väga hea, justnimelt tugev eeltöö oli see, mis köitis. Oli näha, et tegemist ei olnud järjekordse realaulatusega.

Pulmapidu Keila kultuurikeskuses võlus just oma väljapeetusega – super!

Täna vaatasin teatris Shakespeare Tormi ja mulle meeldis! Hea lavastus, ilus tekst. Kohati võiblla liiga sirge aga ilus! Veetlev!

Lõpetuseks veel üks mõte Tolstoi raamatust „Lapsepõlv, poisi-ga ja noorus”: „Ta istub väikese laua ääres, millele seisab sõõr juukselõikaja pildiga, heites varju tema näole; ühes käes hoiab ta raamatut; teine käsi toetub tooli käsipuule; tema kõrval on kell, millel küti kujutis numbrilaual, ruuduline rätik, must ümmargune tubakatoos, roheline prillitupp, küünlatahikäärid väikesel alusel. Kõik need asjad on täpipealt oma kohal ning juba selle korralikkuse järg võib otsustada, et Karl Ivanõvitšil on südametunnistus puhas ja hing rahulik.

... enne eelnevat teksti 9.10.2010

Teisipäeval avati Galeriis Vigala seppade näitus – kui keegi peaks juhtumisi kuskil nägema, soovitan. Väga vahvad taiesed:) Kolmapäeval oli esimene kohtumine Elgaga Lüganuselt. Soovivad, et ma hakkaks seal koori juhtima.

Reedel oli Solare kontsert (sama kava, mis augustis Käsmus ja Vainupeal). Kirik oli külm aga üldiselt oli taas vahva. Inimesi ei olnud just liiga palju aga mõned siiski. Ja üldiselt oli ilus! Laupäeva hommikul olin taas Oonurmes proovis, õhtul vaatasin Jõhvis etendust „Bastien und Bastienne”. Seesama, mille lavastuses mõned aastad tagasi ma ise Bastieni laulsin. Vokaalselt väga tugev esitus, paraku visuaalselt ei vastanud asi eriti minu kujutlusele. Lavastajatöö oli päris originaalne, keskendudes peamiselt videolahendustele, näitlejatöö oleks võinud tugevam olla. Pisut veidrad kostüümid ja siis veel see igivana ooperi traagika, et kui on noore armastaja olemusega solist, siis ei ole veel vastav hääl ja vastupidi, kui on suurepärane vokaal, ei ole enam visuaalselt noort armastajat. Aga võibolla olen ma lihtsalt kadedusest õel?

Samasse õhtusse jäi söömine ja väike vahukas toredate inimestega. Suutsin oma edevusega ilmselgelt ümbruskonna üle ujutada aga sellele vaatamata oli igati meeldiv õhtu.... Vähemalt minu arvates.

Pühapäeval korraldas Rakvere Muusikakool õpetajate kontserdi. Alguses pisut hirmutavana tundunud neljatunnie kontsert kulges äärmiselt huvitavalt, kella vaadata polnud põhjust. Kena!

Esmaspäev möödus peamiselt Tallinnas. Esimest korda elus sain parkimistrahvi:) Teisipäeval olid ema, vanaema ja vanaisa Rakeres. Lõunasöök ja sõit Koeru.

Kolmapäeval külastasime kultuuritöötajatega Sõmeru uut maja. Udupeen! Neljapäeva mahtus etenduse „Papagoide päevad” kontrolli vaatamine. Sõnumit oli pisut keeruline leida aga etenduses oli ka väga häid kohti! Tüüpilise Kivirähk´iga harjunutel võib olla muidugi pisut keeruline kuid tegelikkuses oli tore. Üldpilt sobis minu maalima.

Reedel sai Jõhvi Kontserdimaja 5 aastaseks ja täna oli meie majas Hämariku pidu, kus osalesin peamiselt fotograafina. Väga soe ja armas sündmus!

Homme on Sille pulmad!