...

MU EMA
Leelo Tungal

Kaugeneb laul, tumeneb mühaks.
Kõigil on pidu, kuid minul on püha.
Tumedal õhtul vaikses maailmas
valvavad mind kurvad tõsised silmad.

Kaugeneb, tumeneb kellade müha.
Jälgib mu samme mu ainus ja püha.
Siis kui on valu mu ümber ja üle,
leian ma üles ta ootava süle.

Siis, kui mu silmad on kildudeks löödud,
leiab ta sõnad, mis pole veel öeldud.
Siis, kui mu rõõmust jäänud on rusud,
leidub veel üks, kes mind hoiab ja usub.

Jälle ma lähen su hellusi kandes.
On, nagu miskit peaks paluma andeks.
Võlg, mis vaid suureneb, haiget teeb üha,
teebki mu emast nii suure ja püha.

jooksen jooksen jooksen

Avastasin täna kaks kena lugu... Lastekooride repsis sellel laulupeol on "Väike eestimaine laul" ja "Ema". Mõlemad on lihtsalt kenad, hea kuulata.
Kuidagi imelik tunne on. Istun poolhämaras kontoris ja igasugused mõtted tulevad pähe. Viimasel ajal on rahmeldamist nii palju olnud, et pole olnud aega lihtsalt olla. Aga nüüd vist taas natuke on? Iseenesest on vist halb, et ma pidin eelmise lause lõppu küsimärgi panema. Pievalt me ootam midagi. Pidevalt ootame, et varsti tuleb suvi ja siis on vahvam aga siis tuleb suvi ja Sa avastad, et Sul on ühel nädalavahetusel kool, teisel laululaager, kolmandal laulupidu ja nii edasi... Ja ma ei saagi aru, kas probleem on liigses rahmeldamises või siis hoopis suutmatuses olevikuga rahul olla. Ilmselt on hetkeseisundis tilgake mõlemat.
Mõne päeva pärast on kool läbi... Täiesti müstika! Ma olen juba aasta aega koolis olnud ja see on läinud kuidagi nii märkamatult, et ei ole osanud seda tähelegi panna. Kunagi öeldi meile koolis, et pange tähele, te kõik mõtlete, et ei hakka kunagi õpetajaks aga enamus teist hakkab! Siis me muidugi mõtlesime, et ei hakka aga nüüd:) Aga ega see olegi halb. Mõõdukas koguses on see tegeliklut jalustrabavalt vahva ja täna ei kujutaks ma enam ette, kui ma mitte ühtegi tundi enam ei annaks. See oleks üpris mage lugu.
Aga mis ma siin koolist räägin. Veel mõni kuu ja ma olen juba aasta elanud Ida-Virumaal. Piirkonnas, mida paljud mu tuttavad Venemaaks peavad:)Ja tegelikult on siin ju kõik niivõrd hästi, et ma ei kujutaks vist hetkel enam ettegi, et ma peaksin Tallinnas sahmerdama.

K.

...

Kõik on nii kohutavalt hästi, et seda on raske sõnadesse panna. Ma ei tea, kas asi on minu primitiivses keelekasutuses ja väikeses sõnavaras või võimatuses mõningaid asju tähtedesse valada. Lihtsalt kõik on nii meelidiv, et selle kätte võiks peaaegu lämbuda. Korjasin täna värskeid lilli...

* * *

Voka segakoor esines laadal. Alguses läbis keha küll väike kahtlusevärin kuid juhatades oli see kadunud - kõik oli hästi. Märkusena olgu öeldud, et kahtlus ei olnud seekord mitte koori vaid publiku osas. Inimesed ei paistnud eriti haakuvat. Õnneks oli minu arvamine seekord vale.
Sellele järgnes istumine ühe koorilaulja juures. Taaskord saad inimestest, kellega oled juba aasta koos olnud teada asju, mida ei oskaks arvatagi. Vahva oli.
Koju otsustasin tulla jala. Väga vahva jalutuskäik oli.
Koorile mõjus laulupeole pääsemine silmnähtavalt hästi. Emotsioon on hoopis teine.

K.

KEVAD

Kevad ongi ennast ellu sisse murdnud. Või siis juba pigem vist suvi... Õues on imetabaselt tore, kool on peagi läbi saamas. Kõik on SUPER

K.

kohalikud kultuurielamused

Alustuseks sain täna hommikul tavapärasest natukene kauem magada, mis on iseenesest ju lausa võluv, kui mitte öelda imetabane. Ühel hetkel saabus siiski karm reaalsus ja ma pidin voodist välja ronima.
Esimene käik hommikul oli Narva-Jõesuusse. Pärast seda, kui olin Meresuus ennast kaardi ja juhistega varustanud, asusin otsima linnavalitsust. Vahepeale jäi veel käik ühte "imeliselt kodusesse" hotelli nimega Traffic. Pidin sinna viima paki ajakirju. Paraku ei olnud võimalik sellesse hotelli-kohvikusse mingi valemiga sisse saada. Ma ei tea, kas nad on veel avatud:) Igatahes toppisin ajakirjad neile postkasti ja jätkasin oma teed.
Pärast pikki otsinguid taipasin, et see poolikut nõukaaegset sööklat meenutav maja ongi linnavalitsus! Esimesele uksele oli kirjutatud politsei, teine uks oli laudade ja musta kilega kinni löödud. Sealt edasi nurga taga aga oli kolmas uks. Selline tõsine ja puust ning selle tagant avanesidki linnavalitsuse taevatrepid (või siis Lasnamäge meenutav hall koridor). Aga kolmanda korruse bürool ei olnud väga vigagi:)
Vaatamata majale oli hommik siiski imekena. Päikseline ja soe, selline mõnus. Pole enam külm ja samas pole ka veel liiga palav, õhk oli eilsest vihmast värske ja puhas.
Narva-Jõesuust edasi sõitsin Sillamäele. Ka sealt tabas mind totaalne ajarännak, seekord siiski hämmastavas, meeldivas ja võluvas võtmes.
Astudes kohalikku kultuuripaleesse on tõesti tunne, et oled umbes aastas 1960. Sisustus on renoveeritud aga ehtne, lae all on endiselt "suurte nimede" pildid. Kokuvõtvalt imetabane maja - täiesti ehtne ja kohalik!
Pärast ajurünnakut tööl suundusin taas majast välja - läksin bännereid vahetama. Sellise ilmaga on vist iga tegevus, mis toimub kontorist väljas, rabavalt nauditav. Ühe bänneri ümbruses oli tõsine nurmenukupõld, päike paistis....
Isegi õhtune kooriproov, kuhu tuli viis inimest, et suutnud päeva jooksul tekkinud tuju langetada!

K.

Pildid....

Viimane nädalavahetus oli taas hingematvalt kiire. Neljapäeval oli üks juubel, rabatuur KUBAN bussiga, väike esinemine ja pidu... Reedel käisin vanaema juubelil. Iseenesest oli täitsa vahva. Algus muidugi natuke väsitas aga elas üle, lõpp oli selleeest tore.
Laupäeval oli esinemine Kaevuriga - muuseas minu esimene täiesti iseseisev esinemine selle kooriga. Kontsert toimus Saka rahvamajas ja jättis täiesti kustumatu emotsiooni. Ääretult soe ja vahva maja.
Lisaks toredale elamusele leidsin sealselt näituselt ka enda koju kolm jalustrabavalt kena hiidfotot...
Pühapäevane segakooride ettelaulmine kulges üpris keeruliselt. Kooril tekkis väike lavanärv ja sellest tulenevalt tekkisid mõned vead, mida tavaliselt ei ole. Aga eks siis näis, mis sellest saab. Ei maksa ette põdeda. Ühtlasi tehti samal päeval mulle veel ettepanek hakata juhatama naiskoori (mis on iseenesest põnev aga ajaliselt keeruline). Hetkel ei oska selle kohta veel midagi öelda.
Tänane tööpäev möödus suhteliselt loiult. Omastasin endale veel koju ühe maali - nüüdseks peaks kodus seinad täis olema:)

K.