Kodu

On tajuda teatavaid paranemise märke:) Hingemattev köha hakkab vaikselt lahkuma ja õhtused palavikuhood pole ka enam kordunud. Võibolla on see liig varane hõiskamine aga mul on tunne, et olen terveks saamas:)
Eile käisin koolis. Oli päris tore loeng. Tegelikkuses oleksin pidanud sinna minema ka täna aga noh... Alati ei saa päris nii nagu tahaks. Ja täna külastasin enda arsti, kes kirjutas mulle veel natuke antibiotse juurde - tabletirõõm missugune!
Tegelikult oli eile vaatamata halvale ilmale jalustrabavalt ilus Tallinna ja hiljem koju sõita. Ümberringi on sügis. Üksikud kollased laigud veel on aga varsti on vist kõik ühtlaselt hall, külm ja sombune. Selles on muide ka olemas ilu... See tekitab mingisuguse igatsuse, kerge nukruse mis on vaatamata oma kurbusele kaunis.

Ta märkas sagedasti kõigis linnainimestes midagi lapselikku ja muigas heatahtlikult, kuid teda liigutas ja pani rõõmsalt imestama nende usk, mille sügavust ta ikka selgemini tundis, teda hellitasid ja soojendasid nende unistused õiguse võidust,- ja neid kuulates ohkas ta tahtmatult arusaamatus kurbuses. Kuid eriti liigutas teda nende lihtsus ja ilus, helde hoolimatus iseenda vastu.

"Tead, Andrei, kõige enam naljatavad need, kelle süda valutab..."
Väikevenelane vaikis veidi, pilutas silmi ja vastas: "Oleks Sul õigus, lõhkeks kogu Venemaa naerust"

Aga need tapavad tuhandeid rahulikult, halastuseta, südamevärinata, tapavad lõbuga! Ja ainult sellepärast kägistavad kõiki, et kaista oma hõbedat, kulda, viletsais pabereid, kõike seda haledat räpsu, mis annab neile inimeste üle võimu.

M. Gorki "Ema"

Viimane lause sai küll lisatud tugevas irooniahoos. Raamatus kirjeldatakse niimoodi tsarismi kaistjaid aga...

Gorki. Ema

Iga päev värises ja undas töölisalevi kohal suitsuses õlises õhus vabrikuvile, ja kuulekalt jooksid hüüde peale otsekui ehmunud prussakad väikestest hallidest majadestsünged inimesed, kes ei olnud oma lihaseid unega värskendada jõudnud. Külmas hämaruses läksid nad mööda sillutamata tänavat vabriku kõrgete kivipuuride poole, ja vabrik ootas ned ükskõikses enesekindluses, valgustades porist teed kümnete rasvaste ruudusilmadega /.../

Edasi räägitakse selest, kuidas ühed noored hakkavad lugema "keelatud kirjandust", leiavad, et sotsialism on ainus ja õige tõde... Üpris kurb mõelda, et tõenäoliselt pandi sellised inimesed ka järgmise, nende režiimi ajal vangi, kuna isemõtlevat inimest ei salli ilmselt mitte ükski autokraatlik või diktatuurne kord...

ARST

Käisin täna arsti juures ja oh õnne - mul ongi paremas kopsus väike põletik. Aga sellele vaatamaa on tegelikult elu tore:) Ja mõnus on üle pika aja hommikuti magada:P
Kuna olin niikuinii linnas siis astusin hetkeks läbi ka töölt, seal oli kõik endine. Teel perearstikeskusesse käisin taaskasutuskeskuses ja leidsin sealt mõned raamatud ning paar rohelist klaasi:)

K.

Remarque. Lissaboni öö. Sugulased ja pereelu

Lugesin eile niiöelda "ühe hingetõmbega" läbi Remarque "Lissaboni öö". Ühest küljest oli see tingitud sellest, et seoses haigusega on mul ju nüüd palju aega, teisalt läks raamat ise nii nobedalt, et oleks olnud patt seda pooleli jätta. Mõne koha peal tundsin küll natuke ebareaalset sündmuste jada või siis kerget sentimentaalsust aga kokkuvõttes ikkagi väga hea raamat! Kohati silmipimestavalt ilus, kohati väga armas ja kohati karmilt reaalne. Oluline polegi niivõrd raamat. See on ju pelgalt paber, trükimust ja kaaned. Oluline on lugu ja selles raamatus on lugu olemas. See on haarav, liikuv ja hästi kirja pandud!
Ja lõppresultaat on ka natuke painav. Näha enneolematut vaeva põgenemise nimel ja siis lõpuni mitte jõuda. Samas ongi vist oluline protsess. Tulemus on ainult hetk, mis kustub kohe, kuna inimene seab endale järgmise eesmärgi.

Siinkohal paar hetke raamatust, mis ei peegelda mitte kuidagi selle sisu (selle jaoks peaks loo ise läi lugema). Lihtsalt paar mõtet, mis hakkas silma.

/.../ Ma ei erinenud peaaegu üldse inimestest, kes mind ümbritsesid. Blond aarialane on saksa legend, mitte tegelikkus.
Vaadake läemalt Hitlerit, Goebbelsit, Hessi ja teisi valitsuse võimumehi - iseenesest peaksid nad kõik iseenda silmis juba küllaldaselt oma kujutluse alusetust tõestama/.../

Aarialane pidi olema ju blond, sihvakas ja pikka kasvu. Hitler?
Invaliidid kui nõrgem pool tuli hävitada puhta rassi edasi kandmiseks - Goebbelsil oli köntjalg.

/.../ Hotelli ligidal kuulsin summutatud kõnelust ja samme. Kaks SS-meest tulid ühest majast välja ja tõukasid kedagi enda ees tänavale. Ma nägin mehe nägu tänavalaterna valgel. See oli kitsas ning vahakarva ja paremast suunurgast jooksis must verenire üle lõua. Pealagi oli tal paljas, kuid meelekohtadel kasvasid tumedad juuksed. Silmad olid pärani ja täis sellist kohkumust, mida ma enam kaua polnud näinud. Mees vaikis. Ta saatjad tõukasid ja tirisid teda läbematult edasi. Ka nemad ei teinud kära. Kogu vaatepildis oli midagi masendavat, tontlikku. SS-lased vaatasid mulle vihaselt ning väljakutsuvalt otsa, kui nad minust möödusid, ja vang põrnitses mind kivinend pilgul, tema vaevalt märgatav käeliigutus kutsus appi ja ta huuled liikusid, ehkki häält ei olnud kuulda. See oli inimkonna igavene vaatepilt - vägivalla sulased, ohver ja too igavene kolmas - pealtvaataja, kes ei tõsta kätt, ei kaitse ohvrit ega püüa teda vabastada, sest ta kardab omaenda julgeoleku pärast, ja selle tõttu ta julgeolek ongi alati ohus/.../

/.../Iroonia on siingi omal kohal. Kui Helen ja mina oleksime omaks võtnud, et oleme natsid, siis oleks meie käsi paremini käinud - meid oleks erilaagrisse viidud. Sellal kui meie nälgisime ja külmetasime ja kannatasime kõhulahtisuse all, nägim ma ajalehtedes pilte interneeritud saksa vangidest, kes polnud emigrandid; neil olid noad ja kahvlid, toolid ja lauad, voodid, tekid ja isegi omaette söögiruum. Ajalehed olid selle üle uhked, kui viisakalt vaenlast koheldakse. Meiega polnud vaja nii ettevaatlik olla; me ei olnud kardetavad/.../

E. M. Remarque "Lissaboni öö"
Saksa keelest tõlkinud: V. Tomberg

* * *

Suguvõsadraama

Kuus aastat tagasi sõlmiti teatud inimeste vahel teatud kinnisvara osas teatud kokkulepped, mis said ka kirjalikult vormistatud. Tänaseks on paraku inimesed selle suure tõenäosusega tahtlikult unustanud ning taaskord möllavad emotsioonid. Pisarad, karjumine, hala ja muu selline. Masendav.

K.

YESH - totaalselt haige

Mul on köhimisest TOTAALSELT KOPP EES. Iga köhahoog tekitab lisaks kõigele muule veel ka konkreetse jälestuse köha vastu...
Käisin eile arsti juures. Heal juhul on mul bronhiit, veel paremal juhul kopsupõletik. Igatahes möödub nädalavahetus kodus antibiotsidega mürades - hurraa! Niipalju siis puhkusest, mis algas täna...
Aga sellel on ka paar head külge. Nüüd ei saa ma ringi sahmerdada ja olen lihtsalt sunnitud kodus vedelema, st olen sunnitud peaagu mitte midag tegema:) Ja lugeda saab ka...

Eile apteegis käies oli minu ees üks mees, kes ostis endale umbes 1600.- eest tablette. Kusjuures tal olid igal asjal soodustsed, seega tabletikuhi, mille ta endale sai oli HIIGLASLIK. Ausaltöeldes hakkas ikka natuke hirmus küll. Esiteks oli inimesest kahju ja teiseks tekkis mõte, et ise küll ei tahaks tulevikus sisuliselt tablettidest toituda. Kujutan ette, et kui võtta igast karbist hommikul üks tablett siis võib ikka kõhu täis saada küll. Päris paras šokiteraapia, mis sunnib tervise eest hoolitsema.

K.

haigus

Jõhvi kooli kooriproovis oli kolm inimest. Loodetavasti see siiski paraneb. Või...?
Esmaspäeval tuli tagasi köha, mis vahepeal oli juba ok. Eileõhtuses meeskoori proovis läks enesetunne käest ära ja koju jõudes oli mul palavik 39.3
Täna on juba parem. Palaviku ei ole ja köha hakka ka mõõdukasse kaugusesse taganema. Eks siis homme näis, mis ja kuidas.

K.

Tammsaare. Kinost

Aga mis on veel kergem seedida kui raamatutest kirjutatud raamat? Kino on veel kergem, sest see on mitmel korral mäletsetud ja seeditud raamat. See on enamasti sama kerge kui kõrts ja kohvik, kirik ja kabel. Mina vajasin praegu midagi, mis oleks kõigist kõige kergem, sest mu meel oli haige ja süda raske. Ma vajasin unustust. Nõnda siis otsustasin minna kinno, kus võis pimedas omaette suikuda, kuna silmist möödusid tuttavad, peaaegu ükskõiksed sündmused ja kuulmeid paitasid kulunud helid. Aga sealgi pidin ma mitu korda paika vahetama, sest ikka sattusin ma inimeste kõrvale, kes vahetpidamata sosistasid, valjusti pealkirju lugesid, väsimatult mugisid, nagu oleks neil kilogrammide kaupa söödavat kaasas, või laule kaasa ümisesid ja vilistasid. Mind häiris täna seegi, kui minu läheduses südamest naerdi või kui taskuist ja käsikottidest otsiti rätikuid pisarate pühkimiseks või ninanuuskamiseks. Täna tehti seda ainult nagu minu kiuste.
Lõpuks ometi leidsin seina ääres vaikse ja rahuliku paiga, kus ei olnud enne mind kedagi ega tulnud ka peale mind. Ma oleksin võinud seal kõigest hingest jumalat tänada, et ta on inimesi valgustanud ja lasknud suure hoone püstitada, kuhu nad tulevad kokku kui kirikusse ja viidavad ometi aega, nagu oleksid nad kõrtsis.

/Ma armastasin sakslast/

Noortebändid

Nädal läks tavapäraselt (alustuseks väga originaalne lause!). Selline väike kohalik susserdamine... Täna käisin Iisakus noortebändide päeval, sedakorda žüriis. Oli päris palju müra aga sellele vaatamata oli seal ka paar päris head etteastet. On vinge näha, et meil on maakonnas tegijaid, keda võib tõesti tegijateks nimetada!
Pealegi oli Iisakusse sõites imeline ilm. Lund sadas ja kõik oli ümberringi valge, peaaegu nagu jõulud:)
Homme on esimene JG meeskoori proov. Saab näha, mis sellest tuleb...

K.

12. ööd

Käisin eile venekeelsel etendusel. Shakespeare "12. öö". Tänu supakatele sain isegi aru:) Ja etendus oli SUPER. Ei tahagi nagu rohkem sõnu öelda, sest sõnu lihtsalt ei ole.

K.

Läti...

Viimasel ajal olen kogu aeg haige olnud. Nüüd hakkab juba vaikselt looma, nädal aega tagasi oli hääl sobiv ainult laste hirmutamiseks:)

Reedel käisin Tartus lõppastme koolitusel. Päris tore oli. Neljast juhendajast kolm olid väga vahvad, üks oli veel edevam kui mina.

Nädalavahetus möödus Lätis. Käisime meeskooriga Sigulda naiskooril külas. Külalislahkus ja vastuvõtt olid pea hingematvad ning peol suutis naiskoor mehed üle juua:)
Laulda ma küll ei saanud aga üldiselt oli väga vahva. Selline ilus sügis.

Hetkel on selline kerge depre. Ei oskagi öelda, kas see on nüüd väsimusest või millest aga kuidagi ei viitsi ja ei taha ja ei jõua midagi teha. Aga see läheb vast üle.

Täna sadas lund!!!

K.

Otsakooli sünnipäev...

... algas KJ osakonna kogunemisega koolis. Minu kooli aegadest oli paraku esindus olematu, koosnedes ainult ühest inimesest. Aga sellele vaatamata oli vahva!
Vahepeal käisin Keilas S.-il külas ja seal oli vahva. Sõitsime koos linna ja kell 18 algas Estonias kontsert. EMTA ei suutnud jätta "ära panemata" aga üldiselt oli taas ilus. Palju toredaid inimesi ja vahvaid kohtumisi.

Täna käisin maal. Armas oli.

K.

SURNUAED

Reedel Tallinnasse sõites käisin läbi Viru-Nigula surnuaialt, lihtsalt tekkis tahtmine sealt läbi jalutada. Olles ennast kohaliku poe abiga küünaldega varustanud asusin mööda surnuaeda jalutades sugulaste haudasid otsima. Ilm oli vaimustav! Võib kõlada natukene õõvastavalt aga kuldses sügises päikesepaistel kollaste lehtedega surnuaed oli tõesti ilus. Juba osaliselt alla langenud lehed moodustasid koos veel puudel olevatega natuke müstilise ja rabavalt kena koosluse, mille valas üle kuldne sügispäike... Kõlab natuke nostalgliselt aga tõesti kena oli.

K.