Esimene päev
Niisiis alustasin ühe imetabasel hommikul oma järjekordset reisi Peterburi suunal. Hommik nagu hommik ikka koos väikese sissemagamise ja ilusa ilmaga. Õnneks jõudsin siiski õigeks ajaks. Ilm paraku muutus halvaks juba maakonna piiril (läksime seekord Pihkva kaudu).
Juba piiril tundsime kohaliku bürokraatia õnne. Nimelt olid meil varem täidetud migratsioonikaardid (sellised valged lehekesed, mille peab täitma iga riiki siseneja). Piiril pidime need uuesti täitma, kuna meie kaartide järjekorranumbrid olid Narva omad. Aga võibolla on seal siiski suur vahe ja ma lihtsalt ei mõista seda imeliselt töötavat suurt masinavärki.
Lõpuks siiski me üle piiri saime ja esimene sihtpunkt, Petseri klooster oli käeulatuses. Enne seda veel ka lõuna kohalikus udupeenes toitlustuskohas. Siinkohal ei saa jätta mainimata, et on tõeline kunst vamistada täiesti maitsetut toitu! Ma arvan, et sellise saavutuseni küündivad vähesed ja need vähesed elavad eranditult Venemaal.
Petseri klooster: Ma ei saa kahjuks öelda, et klooster oleks mind põlvist nõrgaks võtnud. Jah, suur ja võimas kompleks aga noh... Eks minge ja vaadake ise järele. Minu jaoks oli meeldejäävaim keisrinna tõld.
Petserist edasi suundusime Pihkvasse. Iga hetega tundus ümbritsev maa üha trööstitum. Kõik oli kuidagi hall, must ja masendav. Oma osa selles mängis võibolla ka ilm, selline kergelt uduvihma kallav hall taevas.
Pärast linnaekskursiooni viidi meid hotelli. Antud juhul oli tegemist ühika tüüpi majaga, kus puudus soe vesi. Ei saa öelda, et see oleks meeldiv olnud aga oli võimalik ellu jääda. Aknast avanes vaade ööklubi katusele ja ilma igasuguse haljastuseta elumajade hoovile. Klubi oli kuhjanud katusele kõik oma ehitusjäägid...
Viimasel ajal on üldse tekkinud mingi hellusehetk katusevaadete vastu.
Teine päev
Öö laudkõval voodil jättis ellu. Hommikusöök jäi paraku minust taldrikule, kuna kaks roosat keedetud sardelli ja vesine munapuder ei suutnud minu unises peas ühtegi isuraasu äratada. Alustasime teed Peterburi suunas vahepeaustega Gdovis (Eestipäraselt oli vist Oudova).Ümberringi taas mustus, sodi, hoolimatus ja räpakus /.../.
Lõunasöök Peterburis oli pehmeltöeldes kohutav. Tegelikult oleks hea näha, kuidas needsamad reisifirmade reisikorraldajad seal sööks... Aga söödud sai ja õnneks asus lähedal ka korralik kohvipood, mille hea kohviga sai kõik alla loputatud. Õhtune hotell ei erinenud oluliselt eelmisest. Ainult voodi oli pehmem ja soe vesi oli olemas, hurraa!
Kolmas päev
Päeva kõige eredam elamus oli ilmselt Kunstikambri Peetri kollektsioon – kogu erinevatest väärarnegutest piiritusanumates. Peeter-Pauli katedraal oli muidugi ka imetlusobekt omaette. Lisaks sai külastatud Kroonlinna, natuke ka linna kaubandust kammitud ja jalutatud mööda klassikalisi turismiobjekte (a´la Iisaku katedraali vaateplatvorm).
Neljas päev
Peterhof – rohkem pole vist vaja midagi kirjutada. Piiriületus oli seekord suhteliselt piinav aga lõpuks olin taas kodus...:)
Endiselt imetabane linn!
K.
teisipäev, 30. juuni 2009
esmaspäev, 29. juuni 2009
Peterburg II
Saabusin äsja taas Peterburist aga olen liiga väsinud, et kohe muljetama hakata.... Vast teine kord.
Koju jõuda oli ääretult tore. Kuna külastasin seekord ka teisi Venemaa paiku peale Peterburi siis jõudis minus kasvada veendumus, et Eesti on elamiseks kena koht.
Õhtul oli Voka SK koosolek, asjade lahti pakkimine ja lugemine.
Praegune raamat on täitsa tore. Ei tundu eriti raske (või siis ma lihtsalt ei mõista kõike), läheb kergelt aga samas haarab päris hästi...
K.
Koju jõuda oli ääretult tore. Kuna külastasin seekord ka teisi Venemaa paiku peale Peterburi siis jõudis minus kasvada veendumus, et Eesti on elamiseks kena koht.
Õhtul oli Voka SK koosolek, asjade lahti pakkimine ja lugemine.
Praegune raamat on täitsa tore. Ei tundu eriti raske (või siis ma lihtsalt ei mõista kõike), läheb kergelt aga samas haarab päris hästi...
K.
neljapäev, 25. juuni 2009
Jaanipäev
Viimase aja üks sisukamatest päevadest oli ilmselt esmaspäev - magasin, käisin rannas, magasin veel natuke ja vaatasin telekat... Metsik tempo:)
Imetabane võidupüha algas Jõhvis, kus käisin paraadi vaatamas. Üpris vahva üritus koos mõne kummalise või siis natuke naljaka tähelepanekuga. Aga see selleks, pole minu asi õelutseda:) Õhtul sõitsin Laulasmaale ja Jaaniõhtu möödus koos mõne hea sõbraga. Suhteliselit vaikne üritus. Sellele vaatamata ei olnud ma hommikul ärgates just kõige teravam pliiats elu imetabases pinalis.
Pärast poolepäevast veekeskuses olesklemist hakkas nälg vaikselt tapma. Peaaegu kõik söögikohad, mida meie seltskond suutis välja mõelda olid kinni. Lõpuks leidsime siiski ühe - Viimsi "Paadi". Samal õhtul lõigati mul peaaegu kõik juuksed ära:)
Elu on ikka üks tore asi:)
K.
Imetabane võidupüha algas Jõhvis, kus käisin paraadi vaatamas. Üpris vahva üritus koos mõne kummalise või siis natuke naljaka tähelepanekuga. Aga see selleks, pole minu asi õelutseda:) Õhtul sõitsin Laulasmaale ja Jaaniõhtu möödus koos mõne hea sõbraga. Suhteliselit vaikne üritus. Sellele vaatamata ei olnud ma hommikul ärgates just kõige teravam pliiats elu imetabases pinalis.
Pärast poolepäevast veekeskuses olesklemist hakkas nälg vaikselt tapma. Peaaegu kõik söögikohad, mida meie seltskond suutis välja mõelda olid kinni. Lõpuks leidsime siiski ühe - Viimsi "Paadi". Samal õhtul lõigati mul peaaegu kõik juuksed ära:)
Elu on ikka üks tore asi:)
K.
pühapäev, 21. juuni 2009
Lahingkooride mängud ja puitmõis rebastega
Eile toimusid Türil I lahingkooride mängud, kus Aita-Leida nimeline segakoor saavutas väärika seitsmenda koha! Nende dirigent (ehk siis mina) suutis juba esimeses võistluses jalgupidi järve kukkuda, sellele vaatamata läks võistlus edasi:) Kokkuvõtteks oli väga vahva päev. Ka õhtune esinemine läks hästi, vähemat emotsionaalselt laval olles. Mis publikusse kostus, ei tea, kuna proovis igatahes tundus, et helimehel ei olnud just kõige helilisem ja kaunikõlalisem päev. Aga see selleks... Õhtul mängis SKA faktor, pidu oli päris lahe:)
Õhtul sõitsin maale ja sain kätte ka hommikul sinna unustatud telefonid (muuseas sai sellega ka tõestatud, et siiski on võimalik elada päev ilma telefonita!).
Hommikul pesin üle kahe tunni oma autot, taaskord on võimalik aru saada, mis värvi see on:)
Ja siis hakkasin taas Ida-Virusse sõitma. Valisin seekord natukene teise tee ja see tasus ennas ära, kuhjaga! Nimelt mööda mingit väikest teed sõites (kuna ma taaskord eksisin ainult natukene ära) märkasin natuke eemal ühte mõisakompleksi abihoonet meenutavat maja, selle kõrval veel teist sarnast. Keerasin teelt ära ja juba mõne hetke pärast ilmus puude vahelt välja selline keskmisest natuke suurem puitmõis, õigemini sele jäänused. Väliselt üpris lihtsa joonega maja (ei tea, kas siis algsel kujul või õndsa nõuka-aja pärandina) mõjus oma olukorrale vaatamata lummavalt kaunilt! Mõisasüda on asulatest eemal ja seetõttu hilisemast ehitustegevusest praktiliselt puutumata kuigi tõsi, üpris halvas seisus.
Lisaks mõisale leidsin sealt ka kolm rebasepoega, kelle kodu on suure tõenäosusega vana maja pargis või selle läheduses. Vaatamata nende julgusele ei julgenud neile väga ligi tikkuda, ei tahtnud nende elu häirida... Kokkuvõtvalt oli see kõik lummav:)
Õhtul esinesin Voka segakooriga Toila merepäevadel ja nüüd olen kodus ja loodan, et homme on hea ilm, kuna MUL ON NÜÜD KOLM VABA PÄEVA:)
K.
Õhtul sõitsin maale ja sain kätte ka hommikul sinna unustatud telefonid (muuseas sai sellega ka tõestatud, et siiski on võimalik elada päev ilma telefonita!).
Hommikul pesin üle kahe tunni oma autot, taaskord on võimalik aru saada, mis värvi see on:)
Ja siis hakkasin taas Ida-Virusse sõitma. Valisin seekord natukene teise tee ja see tasus ennas ära, kuhjaga! Nimelt mööda mingit väikest teed sõites (kuna ma taaskord eksisin ainult natukene ära) märkasin natuke eemal ühte mõisakompleksi abihoonet meenutavat maja, selle kõrval veel teist sarnast. Keerasin teelt ära ja juba mõne hetke pärast ilmus puude vahelt välja selline keskmisest natuke suurem puitmõis, õigemini sele jäänused. Väliselt üpris lihtsa joonega maja (ei tea, kas siis algsel kujul või õndsa nõuka-aja pärandina) mõjus oma olukorrale vaatamata lummavalt kaunilt! Mõisasüda on asulatest eemal ja seetõttu hilisemast ehitustegevusest praktiliselt puutumata kuigi tõsi, üpris halvas seisus.
Lisaks mõisale leidsin sealt ka kolm rebasepoega, kelle kodu on suure tõenäosusega vana maja pargis või selle läheduses. Vaatamata nende julgusele ei julgenud neile väga ligi tikkuda, ei tahtnud nende elu häirida... Kokkuvõtvalt oli see kõik lummav:)
Õhtul esinesin Voka segakooriga Toila merepäevadel ja nüüd olen kodus ja loodan, et homme on hea ilm, kuna MUL ON NÜÜD KOLM VABA PÄEVA:)
K.
reede, 19. juuni 2009
puhkus on läbi
Täna on lõpuks tunne, et hakkan oma puhkusest välja puhkama. Ehk siis ametliku puhkuse ajal oli nii palju sahmimist, et lõpuks see lausa väsitas. Kuigi ei saa salata, oli väga vahva:)
Kolmapäeval käisin JG õpetajatega Viljandis ekskursioonil. Väjasõit oli loomulikult mõrvarlikult vara (7.30) aga sellele vaatamata oli päris vahva. Olustvere mõisas liitus meiega giid, kes vaatamata ülikõvale häälele oli täitsa tore. Olustverele järgnes Viljandi ekskursioon ning mingisuguse imelise lilleaia külastamine, kuhu "tagumise pingi rahvas" (sealhulgas ka mina) ei läinud. Igatahes bussiga sai sellel päeval päris palju sõita!
Enne seda olin teisipäeval Peipsi ääres (JKM üritus).
Vahepeal sai ka koolis käidud aga jah... Eks siis augustis näeb, kuidas sellega saab. Kõik need loengud, kus ma ole osalenud on OK aga jah....:)
Järgneb EMLS positekooride Põltsamaa laagris kirja pandud tekst:
Üle-Eestiline EMLS Poistekooride laulu- ja spordilaager Põltsamaal 11.-13.06.2009
Eile algas EMLS laager Põltsamaal. Väljasõit pidi olema kell 10.00 JKM juurest. Kell 9.00 helistas mulle Chr. ja küsis nõudlikul häälel, kus ma olen, et tema juba ammu ootab kooli juures. Esiteks pani ta kohaga puusse ja teiseks tuli kaks tundi varem:) Korjasin ta siis peale ja võtsin tunniks tööle kaasa. Alguses pidi tulema 4 poissi aga kuna üks jäi haigeks, jäid järele ainult Chr, J ja O. Üpris kasin kogus aga samas peamine on osaleda! Ja ega ei saa salata, mida vähem neid on, seda lihtsam on minul:) Võrreldes eelmise aastaga, kui mul oli Saue poistekooris 25 poissi, on seekordne laager sanatoorium.
Kuna meid on piisavalt vähe, moodustati Jõhvi-Paide ühismeeskond. Kõigi seni toimunud võistluste tulemused on küll üpris kasinad aga samas ega sealt saagi midagi oodata, kuna poisid on võrreldes teistega väga noored.
Kuna täna neil pärast lõunant ühtegi mängu ei olnud, viisin nad Aurasse ujuma. Ei saa salata, et selles oli ka tugev omakasu mängus, kuna lõpuks ometi sain normaalselt sooja vee all pesta (laagris sooja vett ei ole). Pealegi oli neile pärastlõunaks mingit funi vaja, kuna nad olid pärast oma kaotusteseeriat suhteliselt nukrad.
Õhtul on veel isetegevuskonkurss ja film (ilmselt Buratino).
Hästi vahva on, et laagris kohtab vanu tuttavaid Sauelt, Koerust ja veel igalt poolt mujalt.
Ühikas,
12.06.2009
Täna hommikul toimus riviõppus. Üks natukene eakam kaitseväelane üritas poisid marssima panna. Ühel hetkel võtsid õpetajad ehk tema kõnepruugis "instruktorid" juhtimise üle ja tulemus oli päris kabe.
Viktoriinile joostes suutis O. endale ikka korraliku muhu pähe saada, seega laagri vigastus tuli ka ikka paar tundi enne lõppu ära!
Ühikas,
13.06.2009
Kolmapäeval käisin JG õpetajatega Viljandis ekskursioonil. Väjasõit oli loomulikult mõrvarlikult vara (7.30) aga sellele vaatamata oli päris vahva. Olustvere mõisas liitus meiega giid, kes vaatamata ülikõvale häälele oli täitsa tore. Olustverele järgnes Viljandi ekskursioon ning mingisuguse imelise lilleaia külastamine, kuhu "tagumise pingi rahvas" (sealhulgas ka mina) ei läinud. Igatahes bussiga sai sellel päeval päris palju sõita!
Enne seda olin teisipäeval Peipsi ääres (JKM üritus).
Vahepeal sai ka koolis käidud aga jah... Eks siis augustis näeb, kuidas sellega saab. Kõik need loengud, kus ma ole osalenud on OK aga jah....:)
Järgneb EMLS positekooride Põltsamaa laagris kirja pandud tekst:
Üle-Eestiline EMLS Poistekooride laulu- ja spordilaager Põltsamaal 11.-13.06.2009
Eile algas EMLS laager Põltsamaal. Väljasõit pidi olema kell 10.00 JKM juurest. Kell 9.00 helistas mulle Chr. ja küsis nõudlikul häälel, kus ma olen, et tema juba ammu ootab kooli juures. Esiteks pani ta kohaga puusse ja teiseks tuli kaks tundi varem:) Korjasin ta siis peale ja võtsin tunniks tööle kaasa. Alguses pidi tulema 4 poissi aga kuna üks jäi haigeks, jäid järele ainult Chr, J ja O. Üpris kasin kogus aga samas peamine on osaleda! Ja ega ei saa salata, mida vähem neid on, seda lihtsam on minul:) Võrreldes eelmise aastaga, kui mul oli Saue poistekooris 25 poissi, on seekordne laager sanatoorium.
Kuna meid on piisavalt vähe, moodustati Jõhvi-Paide ühismeeskond. Kõigi seni toimunud võistluste tulemused on küll üpris kasinad aga samas ega sealt saagi midagi oodata, kuna poisid on võrreldes teistega väga noored.
Kuna täna neil pärast lõunant ühtegi mängu ei olnud, viisin nad Aurasse ujuma. Ei saa salata, et selles oli ka tugev omakasu mängus, kuna lõpuks ometi sain normaalselt sooja vee all pesta (laagris sooja vett ei ole). Pealegi oli neile pärastlõunaks mingit funi vaja, kuna nad olid pärast oma kaotusteseeriat suhteliselt nukrad.
Õhtul on veel isetegevuskonkurss ja film (ilmselt Buratino).
Hästi vahva on, et laagris kohtab vanu tuttavaid Sauelt, Koerust ja veel igalt poolt mujalt.
Ühikas,
12.06.2009
Täna hommikul toimus riviõppus. Üks natukene eakam kaitseväelane üritas poisid marssima panna. Ühel hetkel võtsid õpetajad ehk tema kõnepruugis "instruktorid" juhtimise üle ja tulemus oli päris kabe.
Viktoriinile joostes suutis O. endale ikka korraliku muhu pähe saada, seega laagri vigastus tuli ka ikka paar tundi enne lõppu ära!
Ühikas,
13.06.2009
kolmapäev, 10. juuni 2009
kool
Peterburist tagasi jõudes algas koolinädal Tallinnas. Suhteliselt hajutatud ja unine värk... Paar asja sain siiski tehtud, üks eksam lükkus Augustisse.
Homme sõidan poistekooriga Põltsamaale.
K.
Homme sõidan poistekooriga Põltsamaale.
K.
Peterburg
Kiri reisimärkmikust...
Peterburg 04.06-05.06.09
Pole ammu midagi kirjutanud. Vahepeal sai kool läbi, mis on iseenesest selleks aastaks jalustrabavalt rõõmustav sündmus. Aktusel juhtus ka üks väike lugu, mis iseäranis meelde jäi ja loomulikult pisut ego kruttis:) Seal tänati osasid õpetajaid ja kui öeldi, et täname õp. Keiot, käisid üle saali valjud ja kestvad kiiduavaldused. Tore teada, et lapsed on Su omaks võtnud, vahva:)
Neljapäeva öösel sõitsime Peterburgi. 02.20 väljumine on mõrvarlik, sama võiks öelda bussisõidu kohta siia. Selle teede ehitamisega on siin riigis millegipärast suhteliselt pahasti:) Igatahes kohale me jõudsime.
Hommikukohv ühes tänavapealses kohvikus ja seejärel Vene muuseumisse. Algus oli päris huvitav, pärast teist tundi hakkas natukene ära kiskuma. Seda enam, et öö oli ju sisuliselt magamata. Ühel hetkel ekskursioon muidugi lõppes koos giidi märkusega, et ma näen, et vot etat maladoi tšelavek on väga väsinud (loomulikult olin mina see kõnealune). Pärast sellist kunstiannust oli lausa rõõm hotellis paar tundi magada. Ja siis teatrisse!
Veel Eestis olles soovitas mulle üks täiesti uskumatu vanadaam, et küsiksin L. Aleksejevnalt teatripileteid, tal on vajalikud tutvused jne. L. loomulikult helistas ja piletid Ermitaaži teatrisse "Luikede järvele" olid olemas! Etendus oli loomulikult vaimustav!
Päeval helistasin tollele L. kontaktile (kes oli juhuslikult ka L, ainult Mihailovna) ja leppisin tuleku kokku. Esialgne vastuvõtt oli natukene jahe, sain ka pisut hurjutada, et ei oska vene keelt. Pärast etendust tänama minnes proua sulas ja muutus ülifamiliaarseks.
Üldse on siin see tutvuse teema väga lahe. Vaheajal tahtsin endale ühe teatrit tutvustava raamatukese ja kava osta, loomulikult sain need tasuta kingitusena, kuna olin ju see L. tuttav!
Ermitaaži teater on suhteliselt väike (u. 200 kohta), ehitatud vist õukonnateatriks. Saal on võrratu! Kõik alates fuajeedest ja lõpetades saali sisustusega ei lase Sul hetkekski unustada, et oled Vene impeeriumi valitseja lossis.
Pean hetkel kirjutamise lõpetama, jooksen tuuribussile:)
Tänavakohvik,
05.06 kell 11.55
Sarnaselt teatriga jätkub ka balletitrupi ja orkestri kohta vaid kiidusõnu. Ilmselt oli tänu võimsale üldmuljele kriitikameel ka pisut halvatud kuid sellele vaatamata olid nad tõesti head. Orkester oli väga väike kuid mängis ääretult hästi - korduvalt tekkisid kulminatsioonides judinad seljale. Tantsu hindamine on pisut keerulisem kuna minu teadmised ja ka kogemus balletis on pehmelt öeldes piiratud aga minu kui tavainimese silmale oli laval toimuv võluv!
Õhtul veel väike jalutuskäik selles suures imetabases linnas... Vihma küll kohati tibutas aga üldiselt oli tore.
Hommikul magasin loomulikult sisse ja sööma ma ei jõudnud. Eelmine maamata öö ja pikk päev olid oma töö teinud. Aga tegelikult oligi tore, sest selle asemel, et hotellis ämbrikohvi ja vorstileiba järada võtsin ühes Nevski prospekti kohvikus (neid on siin sadamiljon) värskelt valminud koogi ja kohvi. Vaatamata pooluimasele ilmale oli hommik ilus.
Natuke aega tagasi tulin linnatuurilt (need punased kahekordsed bussid), väga vahva oli, kusjuures ka odav. Ja varsti juba ootabki kohalik "Balti jaam" koos bussiga, milles poole ööni loksuda, et oleks taas "Hõum sviit hõum"
Üks teine tänavakohvik,
05.06 kell 14.50
Veel vahetult enne ärasõitu sain tunda ka vene asjaajamise kiirust ja loogikat. Nimelt tuli mul mõte saata kaks kirja. Lihtsalt saatmise ja kirja saamise võlu pärast. Kirjutasin need hotellis valmis, viimases jagati küll lahkelt paberit ja ümbrikke kuid loomulikult ei olnud seal müügil marke, mind juhatati postkontorisse. Täiesti juhuslikult leidsin selle ilmetu hoone ka majade vahelt üles (loomulikult ei olnud seal ühtegi viita, rääkimata mõnest sildist. Või siiski, ukse kõrval oli väike hall sildike. Kontoris oli kolm töötajat - neist üks töötas, teine vaatas esimese tööd ning ajas temaga juttu ning kolmas luges oma leti taga ajakirja. Kui tema poole pöörduti, teatas proua, et tal on paus, minge kõrvalkassasse. Seisin oma järjekorra ära ja tegin võluvas vene keeles selgeks, et mul on vaja marke Eesti kirjale. Kirja saatmine maksis 15 rubla, paraku oli suurim ühik, milles marke hetkel jätkus 2 rub. Seega läks ümbrikule kokku 8 marki:) Muide minu ees saatis tädi kirja Saksamaale ja see oli palju kallim!
Balti vaksal,
05.06 kell 17.00
Peterburg 04.06-05.06.09
Pole ammu midagi kirjutanud. Vahepeal sai kool läbi, mis on iseenesest selleks aastaks jalustrabavalt rõõmustav sündmus. Aktusel juhtus ka üks väike lugu, mis iseäranis meelde jäi ja loomulikult pisut ego kruttis:) Seal tänati osasid õpetajaid ja kui öeldi, et täname õp. Keiot, käisid üle saali valjud ja kestvad kiiduavaldused. Tore teada, et lapsed on Su omaks võtnud, vahva:)
Neljapäeva öösel sõitsime Peterburgi. 02.20 väljumine on mõrvarlik, sama võiks öelda bussisõidu kohta siia. Selle teede ehitamisega on siin riigis millegipärast suhteliselt pahasti:) Igatahes kohale me jõudsime.
Hommikukohv ühes tänavapealses kohvikus ja seejärel Vene muuseumisse. Algus oli päris huvitav, pärast teist tundi hakkas natukene ära kiskuma. Seda enam, et öö oli ju sisuliselt magamata. Ühel hetkel ekskursioon muidugi lõppes koos giidi märkusega, et ma näen, et vot etat maladoi tšelavek on väga väsinud (loomulikult olin mina see kõnealune). Pärast sellist kunstiannust oli lausa rõõm hotellis paar tundi magada. Ja siis teatrisse!
Veel Eestis olles soovitas mulle üks täiesti uskumatu vanadaam, et küsiksin L. Aleksejevnalt teatripileteid, tal on vajalikud tutvused jne. L. loomulikult helistas ja piletid Ermitaaži teatrisse "Luikede järvele" olid olemas! Etendus oli loomulikult vaimustav!
Päeval helistasin tollele L. kontaktile (kes oli juhuslikult ka L, ainult Mihailovna) ja leppisin tuleku kokku. Esialgne vastuvõtt oli natukene jahe, sain ka pisut hurjutada, et ei oska vene keelt. Pärast etendust tänama minnes proua sulas ja muutus ülifamiliaarseks.
Üldse on siin see tutvuse teema väga lahe. Vaheajal tahtsin endale ühe teatrit tutvustava raamatukese ja kava osta, loomulikult sain need tasuta kingitusena, kuna olin ju see L. tuttav!
Ermitaaži teater on suhteliselt väike (u. 200 kohta), ehitatud vist õukonnateatriks. Saal on võrratu! Kõik alates fuajeedest ja lõpetades saali sisustusega ei lase Sul hetkekski unustada, et oled Vene impeeriumi valitseja lossis.
Pean hetkel kirjutamise lõpetama, jooksen tuuribussile:)
Tänavakohvik,
05.06 kell 11.55
Sarnaselt teatriga jätkub ka balletitrupi ja orkestri kohta vaid kiidusõnu. Ilmselt oli tänu võimsale üldmuljele kriitikameel ka pisut halvatud kuid sellele vaatamata olid nad tõesti head. Orkester oli väga väike kuid mängis ääretult hästi - korduvalt tekkisid kulminatsioonides judinad seljale. Tantsu hindamine on pisut keerulisem kuna minu teadmised ja ka kogemus balletis on pehmelt öeldes piiratud aga minu kui tavainimese silmale oli laval toimuv võluv!
Õhtul veel väike jalutuskäik selles suures imetabases linnas... Vihma küll kohati tibutas aga üldiselt oli tore.
Hommikul magasin loomulikult sisse ja sööma ma ei jõudnud. Eelmine maamata öö ja pikk päev olid oma töö teinud. Aga tegelikult oligi tore, sest selle asemel, et hotellis ämbrikohvi ja vorstileiba järada võtsin ühes Nevski prospekti kohvikus (neid on siin sadamiljon) värskelt valminud koogi ja kohvi. Vaatamata pooluimasele ilmale oli hommik ilus.
Natuke aega tagasi tulin linnatuurilt (need punased kahekordsed bussid), väga vahva oli, kusjuures ka odav. Ja varsti juba ootabki kohalik "Balti jaam" koos bussiga, milles poole ööni loksuda, et oleks taas "Hõum sviit hõum"
Üks teine tänavakohvik,
05.06 kell 14.50
Veel vahetult enne ärasõitu sain tunda ka vene asjaajamise kiirust ja loogikat. Nimelt tuli mul mõte saata kaks kirja. Lihtsalt saatmise ja kirja saamise võlu pärast. Kirjutasin need hotellis valmis, viimases jagati küll lahkelt paberit ja ümbrikke kuid loomulikult ei olnud seal müügil marke, mind juhatati postkontorisse. Täiesti juhuslikult leidsin selle ilmetu hoone ka majade vahelt üles (loomulikult ei olnud seal ühtegi viita, rääkimata mõnest sildist. Või siiski, ukse kõrval oli väike hall sildike. Kontoris oli kolm töötajat - neist üks töötas, teine vaatas esimese tööd ning ajas temaga juttu ning kolmas luges oma leti taga ajakirja. Kui tema poole pöörduti, teatas proua, et tal on paus, minge kõrvalkassasse. Seisin oma järjekorra ära ja tegin võluvas vene keeles selgeks, et mul on vaja marke Eesti kirjale. Kirja saatmine maksis 15 rubla, paraku oli suurim ühik, milles marke hetkel jätkus 2 rub. Seega läks ümbrikule kokku 8 marki:) Muide minu ees saatis tädi kirja Saksamaale ja see oli palju kallim!
Balti vaksal,
05.06 kell 17.00
Tellimine:
Postitused (Atom)