teisipäev, 27. november 2007

päev...


nojah.... mingi vene hullus on endiselt peal. Vene kirjanikud, muusika ja sümboolika. Loomulikult see, mis jääb enne 1920. aastaid:) Peale seda sai sära kuidagi otsa. Ma ei taha kellelegi halvasti öelda, aga no maitea... Üleüldse monarhism ja feodaalkord omavad mingisugust seletatamatut aurat. Tänapäeva inimesed on keskmisest aadlikust oma teadmiste poolest ilmselt mingis mõttes üle, kuid sisu?

Ja siis veel - vanasti võttis sõna inimene, kellele see oli antud. See eeldas üldjuhul mingit seisust ja sellega kaasaskäivat haridust/kasvatust. Igaüks ei saanud seletada. Ma ei üritagi väita, et mina oleks üks neist, olen selleks liiga mats. Aga paha on vaadata endasuguseid matse, kes peavad ennast jumalateks.



Täna päeval oli üks naljakas asi ka. Kontrollisin poistekooris nimesid ja kui jõudsin ühe puudujani siis:
Mina: "Kas keegi teab, miks Ta puudub?"
Poiss koorist: "Ta ennem andis mulle tappa ja nüüd kartis tulla."

Aga üldiselt on mul kogu aeg uni. Ja külmkapp ka ei tööta. Ja auto ei käivutu niiskuses:( Samas see kõik on vist tühine. Selline vastik argielu. Vahel on mul tunne, et kogu inimkond on vaid kari mudasi siputavaid putukaid, kellel puudub tegelikult igasugune kontroll oma tegemiste üle. Kuhu muda voolab, sinna ka inimesed. Aga see kõik on segane.

Laupäeval oli üks meeletult ilus kogemus. Nimelt Riia Toomkiriku poistekoori kontsert. Poisid laulsid ikka tohutult hästi. Ei taha hakata seda kirjeldama. Kes käis, see kuulis...

A. -s käin nüüd ainult nädalavahetustel. Lihtsalt muutus kooli ja kooride kõrvalt väsitavaks.

Aga üldiselt on ju elu ikka ilus. Mõni päev on väljas kohe nii kena, et sure ära...


Päikest!

K.

kolmapäev, 14. november 2007

...

Elu kuidagi lihtsalt läheb. Nädalad on muutunud natukese sarnasteks.
Täna oli Jõhvis kontsert. Minnes oli megahalb ilm... St iseenesest oli ilm meeletult ilus - lumi tuiskas ja kõik oli valge. Paraku on sellise ilmaga sõita veits ebamugav.
Nädalavahetusel sain väikese jamaga ka hakkama:D Nimelt puudusin laupäeval ühest proovist. Hiljem, kui H. küsis, et miks puudusin, siis ütlesin ausalt, et oli õhtul tööl ja magasin sisse... ta oli üpris pahane.

Kooliskäimine on muutunud ka kuidagi selliseks tüütavaks. Tahaks lihtsalt olla, ilma, et oleks vaja midagi teha. Või noh teeks oma koore ja käiks lihtsalt loengutes, ilma mingisuguste lollakate arvestusteta. Jah, ma tean, see ei töötaks. Siis ma ju ei teeks üldse midagi.

Kogu maailma laiskus on minu õlgadel ja seda koormat pole üldse kerge kanda....