:)

Eesti sügis on ennast igale poole surunud. Ilma, unedesse ja mõtetesse. Ühest küljest valitseb igal pool selline natuke kurb lahkumine. Samas see ei ole selline odav hääbumine, närbumine. Ei, see on millegi suursuguse suursugune lõpp....

Eelmisel pühapäeval käisin Laitses ja see oli ikka meeletult kaunis. Sõita päkselises sügisilmas mööda värvilist alleed, märgata mõisasid, mis on hetkel oma parimas vormis ( ehk siis ühest küljest ei ole mattunud suvisesse lopsakusse ja samas ei ole ka mingid külmad kivikolakad keset lagendikku ) ja maad selle ümber.... Paratamatult ronib kuskilt Sinu sisse väike sentimetaalsuseuss.

Hommikuti ärkamine on üha raskem, kuna õues on ju nii pime. Samas on ka selles oma võlu. Õnneks on mul sel aastal võimalus minna enamikel hommikutel kooli üpris hilja ja seega saab kooli jalutada läbi pargi just sel ajal, kui kõik inimesed on juba tööle jooksnud... Väljas on siis tavaliselt selline mõnus unine rahu. Niivõrd kui seda linnas üldse olla saab.

Reedel/laupäeval käisin maal. Mõlemad vanaemad külvasid mu igasuguste asjadega üle. J. on juba päris suureks kasvanud...

Aga üldiselt on elu hakandu taas mingisse rütmi jooksma. Kool on käima hakanud, sel aastal on mul lisaks kaks koori ( Saue pk ettevalmistuskoor ja Tallinna Saarlaste segakoor ). Alguses on veidi keeruline ka.... Kõike pead ise planeerima/kuulma/tegema. Õnneks on mõlema koori korralduslikud mured kellegi teise õlgadel. Mulle piisab juba sellestki, et kogu seda proovide ja esinemiste asja kuidagipid ajada.... Aga kunagi pidi see ju algama:)

Ja siis veel seda, et Gogoli "Surnud hinged" said läbi. Raamat ise oli muidugi ka hea, kuid ei saa mainimata jätta, et tegelaskujud on lihsalt hämmastamapanevalt haaravad. Vahepeal võibolla isegi liiga ausad, realistlikud. Võluv.

K.

Eilsel vabaõhukontserdil oime ülimenukad. Tormis ja rahvariided mõjuvad siin vist ülima eksootikanaJ
Peale kontserti käisime tüdrukutega söömasJ Luumulikult valisime kohaliku köögi tipu – McDonaldsi. Peale seda oli taaskord laulmine, seekord siis Katalunyia platsil – seekord kaabuga. Natuke nagu piinlik oli. Ei meeldi selline koorimuusikaga raha lunimine:S
Õhtul käisime Barcelona olüpiastaadionil ja Katalunyia ajaloomuuseumi juures. Seal nimelt oli õhtul meglahe purskaevude ja valguse show. Alguses vaatasime koos R. - iga seda mingi massi tagant aga siis lõi meis välja väike idaeurooplane ja me ronisime sellest piirdest, mille taga teised passisid, lihtsalt üle ja istusime selle ette maha. Vaade oli fantastiline.
„Koju” jõudsin suht hilja ja pea kohe magasin. Nüüd istun taas rongis ja sõidan südalinna poole...

* * *

Linna jõudes avastasime ennast meeletust vihmasajust. Tänavakontserdid jäid õnneks ära. Istusime R. Iga mingi kaubamaja trepil ja laulsime. Lõunal oli festivali lõpetamine. Alguses oli mingi meeletult lohisev meeskoori kontsert, siis hulk mõttetuid kõnesid ja siis.... GRAND PRIX
Ma poleks seda eriti uskunud.... Tõsi, tegime konkursil oma viimase aja parima esinemise, kuid siiski... Seda suurem oli muidugi rõõm.
Käisime Barcelona katedraalis ( midagi meeletult suurt, vana ja kaunist ). Parim koht oli katuselJ Kiriku sisehoovis elasid haned... Päris armsad loomad.
Seejärel lõuna ARCis, mis on endiselt hea koht. Armas teenindus, kena koht ja parim seenerisotto!
Õhtul oli vastuvõtt ( ehk siis ääretult hea söök ja ojadena voolav tasuta vein ). Enamus koorist oli lubanud endale väikese šnapsuJ Järgnes klubiskäik, mille detailne kirjeldamine oleks vist liiga kirju. Tohutult palju inimesi ja hiiglaslik temperament. Suhteliselt talutav muusika ja üpris hästi tehtud kokteilid. Väga õnnestunud päev – hommikust alates palju vahvaid asju ja lahe seltskond.
Olen maganud 3 tundi ja nüüd tuleb linnaekskursioon. Edu mulle!

* * *

Hommikul käisime Gaudi ja teiste meeste ( kelle nimi minu vanas peas ei talletunud ) maju vaatamas. Eriti armas oli lohe maja.
Muide kas te teate, kuidas Gaudi ( Barcelona üks kuulsamaid arhitekte ) surma sai? Barcelonas hakkas sõitma tramm... Esimesel päeval, kui see asjandus linnatänavatel liikuma hakkas, jäi Gaudi masinale alla. Hale lugu, kas pole?
Aga üldiselt on siin linnas üldse palju ilusaid maju=)
Koori silmis oleme R. –iga paar...
Järgnes kohalik muusikapalee, mis oli tõepoolest mega. Selle ees oli tundmatu dirigendi kuju – üpris armas. Üritasime leida sellelt nime, no ei olnud. Leidsime mingisuguse inca poe – hästi palju vahvat kraami. Otsin endale salli ( vikerkaarevärvilise ). Picasso muuseumi külastus seisnes pildi eest pildi ette vantsimises – väsimus oli lihtsalt tappev.
Õhtul käisime veel tsitadelli pargis – väga kaunis koht.

Esmaspäeva hommik möödus Gaudi pargis. See oli nii nii kõrgel mäe otsas. Juba sinna jõudmine oli saavutus omaette. Samas oli ronimine asja väärt – väga kaunis/originaalne koht. Midagi hoomamatult suurt ja kaunist. Ja siis pargist vutt vutt mäest alla ja olimegi Sagrada Familia juures. Väljast on see ikka meeletult kaunis... Esmapilgul mõjub juba hoone suurus kidagi hingematvalt. Parim osa on ilmselt see portaal, mille Gaudi jõudis ise valmis ehitada. Ühest küljest on sellel erinevalt uuest tunda seda kunstniku kätt, mida jooniste järgi tehtud osadel ei ole, teiseks on liivakivi vanal osal võtnud juba talle omase veidi tumedama varjundi. Sisu oli paraku tellingutesse mattunud.
Hakkasime R. Iga linna minema ja eksisime natsa ära – kaks geograafilist idiooti ikkagi. Hulkusime umbes 2 tundi mööda aguleid – kustumatu elamus.
Seejärel külastasime Acvariumi – tohutult suur elavate kalade kollektsioon. Päris vahva on, kui haid ja raid su peakohal ringi ujuvad....
Õhtu möödus taas ARCis. Seekord oli teenindajaks 100% umbkeelne, kuid ääretult vahva poiss. Nüüd jälle rong...

* * *

Kodutee algas hommikul 10.00 paiku ja kestis 13 tundi – lendasime läbi Londoni. Kuna olin eelmisel ööl veetnud umbes kaks tundi rannas jalgupidi vees, olin saanud endale meeldiva väikese palaviku... päev möödus lennukites vastikustunnet maha surudes ja lennujaamades marssides/vedeledes....
Koju jõudes oli esimene reaktsioon üpris kole. Hommikul oli 26 kraadi sooja ja päike, õhtul 10 kraadi ja udu. Aga üldiselt ikkagi vahva...

mõte...

„Inimesed marsivad loosungite ja rõõmuhõisete saatel massidena mööda allakäigu treppi. Neil pole isegi aega vaadata, mis jääb trepi kõrvale. Nad ainult marsivad”

Tegelikult on inimeste ( kelle hulgas olen ka mina ) allakäik täiesti normaalne nähtus. Nimelt kui looduses tekib ühte liiki liiga palju, siis toimub loomulik iseregulatsioon - nõrgemad jäetakse maha või süüakse ära ja tugevad jäävad ellu. Inimkond on õppinud ennast selle reegli vastu kaitsma, säilitades ka kõige nõrgema elu. Paraku aga loodusseaduste vastu ei saa... Inimesed on hakanud ennast ise hävitama. See on loomulik looduslik protsess.

Kusjuures ma ei pea ennast mingiks taibukaks kõrvalvaatajaks.... oo ei! Ma ise olen samasugune inimene!!!

Hispaania järjejutt jätkub ka kunagi kindlasti... ma luban:) Lihtsalt hetkel on selle käsikirja ümbertippimisega nii, nagu ta on. Väga nagu ei ole...

Olen tööl...

Õhtul oli veel väike istumine plixide toas... R.-iga sai nalja. T. norskas taaskord.

Hommik oli üsna hiline. Esimene kokkupuude kohaliku reaalsusega oli see, et L. varastati hommikusöögilauas käekottL Kõik peale passi ja lennupiletite leidsid endale uue omaniku. Vähemalt legendaarne metronoom jäi alles:)

Käisin rannas ujumas ( kui vahemere lainetes ulpimist saab ujumiseks nimetada ). Seejärel kohalikul turul süüa hankimas. Väga värvikas ja temperamentne kogemus:P

Koori kogunedes tuli teade järgmisest vargusest. Ühe poisi toast varastati 40 eurot.

Taaskord istun rongis. Eilse viiuldaja ( kes mängis nats mustalt ) on välja vahetanud mustanahaline lõõtsamees. Vähemalt on sõidu ajal melu garanteeritud:)

Hispaania2

Nojah – konkurss sai läbi. Raudteejaama jõudes jooksin infost läbi, tahtsin sõiduplaani saada. Loomulikult jõudsin selle ajaga teised ära kaotada. Tänavale jõudes vahtisin üpris lolli näoga ringi. Siin asus mängu Eesti rahvarõiva salapärane jõud.
Nimelt astus üks noorem naine minu juurde ja küsis, kas ma otsin inimesi, kes näevad samasugused väljaJ Järelikult hakkasime silma, rahvarõivas toimetas mind õigeks ajaks õigesse kohta...
Vaheajal sööma minnes kohtasin tänaval R.-i, ühte oma tuttavat Tallinnast. Naljakas oli.
Konkurss läks suhteliselt hästi. Esimene lugu oli kuidagi väga kahtlev, kuid edasi muutus asi üha paremaks.
Rahvale me meeldime. Peale kontserti oli kiire riietevahetus ( loe stripitiis kiriku tagahoovis ) ja olin valmis õhtust Barcelonat ründama...

Õhtu oli värviline. Peale natukest äraeksimist leidsime ennast paarist paduvahvast kohast. Ja siis veel see väike café ( ARC ), kus oli maailma parim mojitoJ
Peale seda veel rännakud Rambla`l ja paar naljakat juhust. ME OLEME GEOGRAAFILISED IDIOODID!!!! Kuigi tänu sellele oli paar päris vahvat kohtumist kohalikegaJ
Hetkel istun rongis ja sõidan „kodu” poole. Kõrval istub neli rootslasest vanaprouat, kes on lubanud endale kerge šnapsuJ Päris naljakas on.

Hispaania1

Ma pole siia maitea kui kaga midagi kirjutanud:D
Vahepeal olin Hispaanias... Reisil sai veidi blogi peetud. Tipin selle nüüd siis siia enam-vähem otse ümber:)

27.09
Eile hommikul alustasin oma teed Barcelonasse. IX rahvusvaheline rahvalaulu konkurss, millel laulan EKNS-i ridades.
Hommikul magasin loomulikult sisse. Padukähku asjad kokku ja lennujaama... Bussis kohtusin Maarjaga.
Esimene "vahva" juhus oli lennujaamas, kus oivaline R-kioski müüja rõhutas mulle umbes kolm korda, et espresso ngi väike kohv. Tahtsin topelt saada. Seepeale tädi teatas sellise "no juma küll" häälega, et siis tuleb ka topelt maksta. Kas ma olen tõesti nii asotsiaalse välimusega, et sellest aru ei saa?
Lennukis sattusin istuma kahe eestlasest "haritlase" juurde. On ju täiesti enesestmõistetav, et Sa kirjutad igale infotaskus olevale asjale peale "SITAMAJA". No ja siis need piloodid - täielikud idioodid. Südamest kahju, et neid kahte noormeest juhtima ei lastud. Kõik oleks olnud palju parem!?!
Barcelonas võttis meid vastu meeletult soe ilm väikese tuulega. Erinevus on Eestiga märgatav:) Natuke edasi-tagasi jooksmist ja leidsimegi õige kirikyu üles. Väike proov ja kohe kontsert, mida tuli oodata 1,5 tundi. Selline väike hilinemine on ju normaalne=)
Õhtul tuli taas natuke otsida... Umbes tunni jooksul leidsime endale sobiva peatuse. Paraku ronisime valele rongile ja pidime ümber istuma, ühel ajal jõudsime siiski hotelli. Sattusin ühte tuppa meie dirigendi T.-ga ( kes NATUKENE norskab ) ja laulja J.-ga.
Hommikul oli taas imehea ilm, palmid ja sini-sinine meri. Ja siis veel seda, et hästi paljudes kohtades saab siin MEELETULT HEAD kohvi!!!
Hetkel istun rongis. Sõidame hotellist kesklinna, õhtul on konkurss. Inimestes on märgata kerget närvilisust. "Ja siis veel üks pisiasi - uskuge, villase rahvariide kampsuniga pole siin päikese all üldse palav".
Rongiaknast avaneb meeletult kena vaade merele ja rannale. Varsti oleme taas kesklinnas ja saame oma kentsaka kostüümiga tänaval laineid lüüa:) Esiteks nii palju blonde inimesi ja teiseks nii kummalises rõivas - vahva=)